Kui Savisaar lahkub Keskerakonna sisevõitluse tagajärjel lavalt, siis võib juhtuda igasugu asju, mis kõik võivad mõjutada oluliselt Eesti elu. Keskerakond võib laguneda. Keskerakonna toetus võib langeda või tõusta. Keskerakond võib saada valitsusse. Kadri Simson võib saada 2019. aastal peaministriks. Kõik need variandid on võimalikud ja enamik neist mõjutaks ühel või teisel moel Eesti poliitikat. Peaminister Simson oleks miski, mis tooks kaasa käegakatsutavaid muutusi enamvähem kõigi eestlaste ellu.

Mis on selle kõrval Reformierakonna võitlus presidendikandidaadi pärast? Sisuliselt eimiski. Mis vahet seal on, kas Reformierakonna presidendikandidaadiks saab Kallas või Kaljurand? Mitte mingit. Isegi, kui üks neist saab hiljem presidendiks, siis pole samuti mingit vahet, kas president on Kallas või Kaljurand. Eesti presidendil on vähe võimu ja mõlemad kandidaadid on selgelt peavoolupoliitikud, kes jätkaksid eelmiste presidentide kehtestatud raamides.

Reformierakonna siseheitluse kõige mõjukam tagajärg võib olla see, et erakonna esimees Taavi Rõivase positsioon võib nõrgeneda ja Eesti võib saada omale uue peaministri. Mis seal aga vahet on, milline reformierakondlane Eestit valitseb? Mitte mingit.

Reformierakond on olnud Eestis võimul ligemale 20 aastat. Nad on ammu oma suuremad reformid ära teinud ja nüüd on nad status quo partei, mis suures ulatuses toetab vanal moel jätkamist ehk peenhäälestamist, nagu Rõivas seda nimetab.

Kõik noorema põlvkonna Reformierakonna poliitikud on fakti ees, et paljud olulised otsused on enne neid ära tehtud ja ellu viidud. Nende kunagiste otsuste muutmiseks või isegi kahtluse alla panemiseks pole noortel poliitikutel ei julgust ega soovi. Nii muutub valitsemine järjest tehnokraatlikumaks.

Olulised muutused, mida on tehtud, on tulnud pigem koalitsioonipartnerite survel ja Reformierakond on hiljem üritanud neid oma teemadeks teha. Nii on näiteks lastetõusu kasvu ja haldusreformiga. Mõni muutus, näiteks töövõimereform, on tõesti saanud alguse Reformierakonnast, aga suure visiooni asemel on tegemist pigem hädavajadusest tulenenud muutusega. Eesti riik vajab paratamatult iga natukese aja tagant väheke kõpitsemist ja seetõttu Reformierakond vahel teeb väikeseid muutuseid, et suures plaanis saaksid asjad Eestis samasuguseks jääda.

Seda kõike arvestades pole mingit vahet, kas Eesti peaminister on Taavi Rõivas või keegi teine. Jah, uus peaminister tooks endaga kaasa personalimuutuseid, sealhulgas valitsuses, aga ei enamat. Mis seal vahet on, millise poliitiku juhtimisel kõik samamoodi jääb?

Pole mingit vahet, kas peaminister on Taavi Rõivas või mõni teine reformierakondlane. Valitsuskoalitsiooni muutus on küll natuke olulisem, aga ka sel juhul tulevad olulised muutused koalitsioonipartneritelt, mitte Reformierakonnast. Aga Kadri Simsoni saamine peaministriks aastal 2019 - vaat see on juba huvitav perspektiiv. Siis hakkab asju juhtuma.