Valdo Randpere: Laulupidu ei peaks jätma tunnet, et puudu on vaid "nöör ja taburet"

Mulle meeldib väga sõnavabadus k.a. vabadus laulda vabalt igasuguseid laule. Samas pean ka mina tunnistama, et ma ei saa alati aru meie laulupidude korraldajate maitsest.

Kolme aasta eest tõstatasin küsimuse toonase laulupeo avaloo sobilikkuse osas. Kuidagi groteskne tundus laulupidu alustada looga, mille sõnum on muu hulgas: "mis maa see on, kas tõesti üksnes orjaks veel ainult kõlbab inimene siin?". Saan täiest aru ja toetan Margus Laidre mõttekäiku praegu käimasolevas debatis laulu "Taandujad" suhtes. Mul tekib küll küsimus, et mis meil rahvusena viga on, kui me selliste laulude saatel laululava ees oleme valmis ennast muserdatutena tundma?

Eesti ja eestlased on palju kannatanud ja ohvreid toonud. Aga veel rohkem saavutanud ja arenenud. Katsuks selle üle kordki kogu rahvaga üheskoos uhked olla ja laulda laulupeol laule, mis sellisele enesetundele kaasa aitaksid. Katsuks äkki selle pilguga laulupidude kavasid kokku panna?

Laulupeolt lahkudes ei taha mina küll tunda, et ainukesed asjad, millest puudust tunnen, on nöör ja taburet.