Topeltkodakondsuse lubamise on juba aastaid tagasi tõstatanud Urmas Paet ja kuna seda toetab ka Marina Kaljurand, siis nähtigi head võimalust kõigile neile presidendikandidaatidele lajatada julgeolekuriski tempel otsaette. Tähelepanuväärne on see, et EKRE eelmine katse Marina Kaljuranda diskrediteerida tema rahvusliku päritolu kaudu lõppes tragikoomiliselt. Nimelt selgus, et ka EKRE oma presidendikandidaadi paari põlvkonna tagused esivanemad on Zimarjevi nimelised „ürgeestlased“.

EKRE kolistab ämbreid

Samasugune ämbrikolin kostab ka praeguse initsiatiivi tagant. Sest mulle tundub, et riigikokku on sattunud inimesed, kes ei tunne Eesti põhiseadust ega saa aru seadusandluse loogikast.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 8 sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsusseaduse § 2 aga nimetab Eesti kodakondsuse kaotamise alustena kodakondsusest vabastamist, kodakondsuse äravõtmist või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmist. Siin on selge vastuolu põhiseaduse ja kodakondsusseaduse vahel, millele on viidanud ka Kallas, Paet ja Kaljurand. Seadusandluse üks põhialuseid on see, et EV põhiseadus omab ülimuslikku võimu teiste seaduste suhtes. Seega, antud vastuolu puhul kehtib põhiseadus, mille kohaselt ei saa kelleltki ära võtta sünnijärgset Eesti kodakondsust.

Veelgi hullem võib asi olla praktilises elus – võtame minu näite. Põgenesin 1984. aastal N.Liidust Rootsi ja panin sellega toime kuriteo nimega kodumaa reetmine. Kättesaamise puhul ähvardanuks mind 10-15 aastat vanglat või surmanuhtlus. Kuna mind kätte ei saadud, võeti mult mõne aasta pärast nõukogudevastase tegevuse eest karistuseks ära N.Liidu kodakondsus. Seega olin järsku kodakondsuseta isik. Sel ajal ei osanud Eesti kodakondsusest ega seda reguleerivast seadusest unistada veel keegi. Isegi mitte tol ajal ajakirja Pioneer kirjandusosakonna vanemtoimetajana töötanud Mart Helme.

Rootsi pakkus mulle oma kodakondsust ja loomulikult võtsin ma selle rõõmuga vastu. Aastaid hiljem sai minust ka sünnijärgne Eesti kodanik. Seega, tegelikult ei ole ma rikkunud ka kodakondsusseadust, kuna ma ei ole teise riigi kodakondsust vastu võtnud olles samal ajal sünnijärgne Eesti kodanik. Siin pole isegi mitte vastuolu põhiseaduse ja kodakondsusseaduse vahel, vaid lihtsalt auk seadusloomes.

Rootsi lubab topeltkodakondsust, juhul kui teise kodakondsuse osas on tegemist sünnijärgse kodakondsusega. Olen seda varem öelnud ja kordan meeleldi – põhiseaduse ja teiste seaduste vastuolude kõrvaldamine on iga riigikogu liikme kohustus, mitte õigus. Seega, selle asemel, et Eesti rahvale julgeolekuriskidest jama ajada, võiks nii EKRE kui ka näiteks IRL ennast kokku võtta ja kaasa aidata praegu olemasoleva vastuolu kõrvaldamisele meie seadusandlusest.

Lätlased lahendasid topeltkodakondsuse küsimuse lihtsalt

Asi on praktikas tegelikult väga lihtne – lahendame küsimuse täpselt samamoodi, kui seda tegid lätlased juba kolm aastat tagasi. Lätis on lubatud topeltkodakondsus selgelt piiritletud riikide kodanikele. Nende hulka kuuluvad Euroopa Liit, EFTA (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits), NATO ning Austraalia, Brasiilia ja Uus-Meremaa. Lisaks riigid, kellega Läti tulevikus sellise leppe võib sõlmida. Sellega on välistatud jutt ja hirmud seoses Venemaaga ja julgeolekuriskid on maandatud.

Seejuures on topeltkodakondsus võimalik ainult sünnijärgsetele Läti kodanikele. Sama lähenemist peaks kindlasti kasutama ka Eestis ja välistama naturalisatsiooni korras saadud kodakondsuse puhul topelt kodakondsuse võimaluse.

Väljaspool Eestit elab praegu hinnanguliselt 100 000 eestlast. Meie valida on, kas me tahame eestlaste hulka maailmas 10 protsendi võrra vähendada või tahame me olla hea ja hooliv sünnimaa oma kõigile kodanikele sõltumata nende elukohast. Minu valik on lihtne ja seda üldse mitte isiklikest kaalutlustest lähtudes. Ma leian, et eestlaste karistamine selle eest, et nad ei ela Eestis, on nõukogude igand. Näha eestlastes julgeolekuriski selle tõttu, et nad elavad mujal maailmas või et neil on topeltkodakondsus võib ainult väga väärastunud mõtlemine, või mõtlemine, mida on rikastatud propagandaga idast.

Sügisel toimus riigikogus EKRE initsiatiivil olulise riikliku küsimuse raames arutelu Eesti suveräänsuse üle. Üks nende poolt kutsutud esinejatest – Varro Vooglaid - sõnastas juba enne seda arutelu ja kaitses ka arutelu käigus väga selgelt seisukohta, et Eesti peaks kuuluma Venemaaga ühte väärtusruumi.

Kes maksab, see tellib ka muusika. Minu maitse jaoks on Euroopa, seal hulgas Eesti äärmusparteide muusikast viimasel ajal liialt selgelt kuulda balalaika tinistamist ja karmoška kääksutamist.