Facebook Foto: JUSTIN TALLIS, AFP

Valeuudiste all mõistetakse üldiselt infokilde, mis viitavad teadlikult eksitavatele andmetele ning mida levitatakse või luuakse finants- või poliitilise kasu saamiseks. Valeuudistel võib olla palju erinevaid vorme. Oluline on siin vahet teha poliitilisel propagandal või turundusel, mis vastupidiselt valeuudistele annavad lihtsalt edasi suhteliselt ühepoolset infomatsiooni, aga faktiliselt ei pruugi olla vale. Nii poliitiline propaganda kui ka valeuudised ei ole tegelikult uus nähtus. Tänane põhiline erinevus paarikümne aasta tagusega võrreldes on selles, et sotsiaalmeedia on muutnud selle teabe levitamise palju lihtsamaks.

Aastal 2016 oli üle 85% eurooplastest interneti juurdepääs, kellest 72% kasutavad uudiste leidmiseks regulaarselt internetti. Eestis on see näitaja lausa 88%. Üle poole ELi kodanikest (neist, kes on registreeritud sotsiaalmeedia kasutajateks) on seisukohal, et on oluline leida lahendused, mis aitavad võidelda valeuudistega digitaalses meedias (Internet users' preferences for accessing content online, Flash Eurobarometer 437).

Olenemata valeuudiste tegelikust eesmärgist, seab see ohtu kodanike ja meedia vahelised usalduslikud suhted. Ja see kujutab endast tõsist ohtu liberaalsele demokraatiale, kahjustab meie ühiseid väärtusi, nagu sõnavabadus, õigusriik ja lõpuks ka Euroopalik eluviis. Inimesed ei tea enam, mida uskuda ning lõpuks suhtuvad skeptiliselt ka infosse, mis on faktipõhine. 

« Avalehele 34 Kommentaari