Filmi süžee põhineb väidetavalt mitme Moskva luuraja käekäigul, ent kuulus vahetamise episood seondub eeskätt Rudolf Abeli ja USA lendur Gary Powersi vahetamisega 10. veebruaril 1962 Berliini ja Potsdami vahelise jõe Glienicke sillal. Tasub lisada, et mõni tund varem lasti Charlie piirikontrolli punktis vabaks ehk siis Lääne-Berliini suunas kõndima Frederick Pryor, mis tähendas seda, et venelased said oma superluuraja kätte kahe vastaspoole mehe loovutamise hinnaga. Tõin selle detaili juhtimaks tähelepanu, et luurajate vahetamise juures juhtub sedagi, millest saadakse teada mõni aeg hiljem. Kui üldse.

Huvitaval kombel – aga mis seal ikka imestada, kui suhted on pingelised ja on juba üks koht, kus vahetus on õnnestunud – sai sellest Glienicke sillast „luurajate sild“, sest 1962-86 vahetati seal kokku 40 luurajat ja spiooni, kui kasutada kummagi poole sõnavara. Ent vahetati mitte ainult sillal – 18. detsembril 1976 maandusid Zürichi lennuväljal teineteise järel Santiago de Chilest ja Moskvast tulnud reisid – hunta vanglast pääsenud Tsiili kompartei juht Luis Corvalan jätkas teekonda Moskvasse, Venemaa vangilaagrist pääsenud dissident Vladimir Bukovski aga siirdus esmalt Hollandisse ja sealt mõne aja möödudes elama Inglismaale.

On läinud ka nii, et vahetatavad vangid pole üldse kohtunud – 2010.a. USAs kinnivõetud kümme „magavat agenti“, kelledest nimekaim Anna Chapman, pandi kõigest kahe nädalat pärast arreteerimisi lihtsalt New Yorgis lennukile ja lennutati 9.juuliks Viini, kus nad viidi lennuvälja tagaservas olevasse angaari, sealt otse Jak-42 pardale ja Moskvasse. N.ö. vahetuskaubaks olnud Venemaa kodanikest neli agenti, kes olid palunud ja ka saanud armu president Medvedevilt, toodi samal ajal kaheks jagatult erinevaid marsruute mööda New Yorgi teisele lennuväljale.

Kui Putinil oli selgelt vaja Kohver vabastada enne väljalendu USAsse esinemaks ÜROs ja kohtumaks Obamaga, siis Obamal tuli suhete normaliseerimise alustamiseks Kuubaga nuputada mis hirmus. Nimelt pidi ta leppimatule vastasleerile ehk vabariiklastele enne otsustava sõna ütlemist ka midagi ette näitama sellest, mis nende silmis oli peamine.

Täpsemalt kinnitama Kuubal vahistatud ja 15 aastaks vangi mõistetud USA agendi, 53-aastase vähki põdeva Alan Grossi tingimusteta ja kohest vabastamist. Sestap nägi lehekülje pööramine USA-Kuuba suhetes välja nii – 17. detsembril 2014 õhtul tegid Barack Obama ja Raul Castro üheaegsed avaldused televisioonis. Alan Grossi naine oli aga selleks ajaks juba Havannasse lennanud ja naases sealt 18. detsembri hommikul mehega! See polnud kõik - Kuuba vabastas veel ühe, 20ks aastaks vangi mõistetud USA luuraja, kelle nime isegi Obama ei avaldanud ja USA omakorda vabastas 2 Kuuba luurajat.

Äsjatoodu kõrval mõjus Eesti kagupiiril toimunu käkiteona, ent mööngem – Vene propagandaaparaat oskas ka väikest asja suureks lavastada. Kui nüüd arvestada, et Kohveril oli kaasas „kõigest“ paarkümmend tuhat rubla ja tuhatkond dollarit, siis polnud patt seda show’ d naabri teleekraanilt jälgida.

Teades, et seda jälgib isegi Tema.