Vanad juhid, uued palgad
Igal juhul ei torganud see silma. Küll aga nüüd. Ja mitte ainult Tallinnas, kus see ehk kõige vähem hämmastust tekitab – mida sa pidevalt ainuvõimu nautivalt Keskerakonnalt muud ikka ootad kui maksumaksja raha süüdimatut raiskamist? –, vaid ka igal pool mujal. Tartus paisus linnapea Urmas Klaasi tengelpung tänu volikogu „südametunnistusele” tubli kolmandiku võrra, Saaremaal kehtestati kohalikke olusid arvestades silmatorkavalt helde palk vallavolikogu esimehele Tiiu Arole jne. Tundub, et võidujoovastuses käitutakse nagu mereröövlid pärast laeva kaaperdamist: kõigepealt hakatakse sülle langenud saaki jagama.
Eks mingis mõttes kaaperdamisega või täpsemalt sõnastades uute valduste omandamisega neil valimistel kõige muu kõrval tegemist oligi. Kui jätta Tallinn kõrvale, siis suurenes ju mõnigi omavalitsus tänu haldusreformile tublisti. Täiesti loomulik on pärast selliseid veretuid vallutusi Rooma keisrite kombel triumfirongkäike korraldada ja kullavihma nautida. Ega siis Suur-Tartu juht ei saa enam leppida endise pisitartu linnapea kopikatega! Töö on ju palju raskemaks läinud, rahvast, keda targalt valitseda, on pärast Tähtvere vallaga liitumist märksa rohkem. Inimene, kes peab nii gigantlikul territooriumil kotkana silma peal hoidma, väärib parimat.
Muidugi, teiste inimeste palkadest kõnelda ja kirjutada on alati pisut väiklane ja iseenesest on õigus ka neil, kes väidavad, et linnajuhtide uued, presidendi ja peaministri sissetulekuni küündivad palgad pole eraettevõtluses midagi müstilist. Jah, võib küsida sedagi, kuidas me suudame meelitada avalikku sektorisse andekaid inimesi, kui me neile konkurentsivõimelist palka ei paku. Ainult et mina pole küll viimasel ajal näinud, et meie omavalitsuste etteotsa astuks mingitest firmadest üle meelitatud tippjuhte. Ikka needsamad vanad joped istuvad igal pool. Ma usun küll, et Taavi Aas või Urmas Klaas olnuks nõus oma linnapeatööd ka endise palga eest tegema. Või kas Mihhail Kõlvart oleks tõesti lahkumisavalduse lauale löönud, kui tema palgasumma poleks Makroflexina paisunud? Kuhu neil oma soojast pesast ikka minna? Aga noh, kui juba kord avanes võimalus rohkem teenida, siis tuli see maksimaalselt ära kasutada.
Mõnes mõttes oleks loomulik hoopis see, et võimule pürgival inimesel oleksid mingid eesmärgid, uued ideed, mida ta teostama kibeleb. Ja kohe esimesel võimalusel ta seda teebki: muudab midagi olulist, näitab kätte uue suuna. Pole isegi oluline, et see suund oleks endisest palju parem, tähtis on, et inimene püüab ja on hakkamist täis. Palgale pole suures õhinas esialgu aega mõeldagi, on ju nii palju tähtsamatki teha.
