Vastukaja: Kas Lennusadama vead on vead?
- Autor esitab etteheite, et oleme ajalooliste vesilennukite angaaride unikaalseid kupleid vähe esile toonud. Kolm kuplit on ühesugused just nii, nagu need olid originaalis – kujundada üks kuppel näiteks gooti, teine juugend- ja kolmas barokkstiilis oleks tähendanud selle ajaloolise pärandi rikkumist.
Seilenthal kirjutab, et oleme osa ajalugu välja jätnud, ja toob näiteks alused Vanemuine, Tallinn ja Georg Ots, mida Lennusadamas ei näe. Tahaks rõhutada, et vesilennukite angaaride ekspositsiooni puhul on eelkõige tegemist 19.–20. sajandi meretehnika ja meresõjanduse arengulooga ja seda eriti Eesti kontekstis. Me ei teinud Eesti merendusajaloo põhiekspositsiooni, sest seda saab nautida Paksus Margareetas.
Muide, reisilaeva Tallinn ei saa enam muuseumi võtta, sest see müüdi ühele metallifirmale, kes laeva 2001. aastal Vana-Kalasadama kai ääres tükkideks lõikas.
Mõte tuua vesilennukite angaaride alla parklaeva Krusenstern mast on küll lennukas, kuid juhin tähelepanu, et selle laeva masti kõrgus tekist tipuni on 55 meetrit, ehk selle koopia paigutamine kupli alla ei tuleks kõne alla.
Märkusi külastajate turvalisuse kohta võtab muuseum tõsiselt. Kus võimalik, lihvime teravad nurgad maha ja pehmendame, ohukohad tähistame. Seejuures ei saa muuseumi võrrelda lastehoiuga, jooksmine ja müramine peab ikkagi jääma õue.
