Vastuväide EPLi juhtkirjale: Elektrilevi ei subsideeri kontserni finantseerimist
Ei vasta tõele, nagu Eesti Energial oleks olnud võimalik teha turule pakkumisi, millele on konkurentidel raske vastata. Vastupidi, konkurentide tunnustuseks tuleb öelda, et nad on saavutanud elektrituru avanemisest alates 40-protsendilise turuosa. Samuti on väär argument nagu subsideeriks Elektrilevi kontserni teisi ärisid. Tegelikkuses on Elektrilevi rahavajadus ületanud tema teenitud rahavoo ja puudujääva osa on ta saanud kontserni üldise finantseerimise arvelt. Elektrilevi laenu kulu on oluliselt madalam kui Eesti Energial, aga näiteks ka Eleringil.
Eesti elektriturg on olnud täielikult avatud alates 2013. aastast. Fakt, et konkurendid on hõivanud kunagiselt monopolilt 40% turuosa, näitab, et konkurents toimib. Kindlas kõneviisis esitatud ebavõrdse kohtlemise väiteid on kontrollinud korduvalt ka Eesti Konkurentsiamet, viimati käesoleval aastal, kuid kuna õhku visatud kahtlused on ameti hinnangul osutunud põhjendamatuteks, siis ei ole ühtegi ametlikku rikkumismenetlust alustatud. Ebavõrdne kohtlemine on müüt, mida üritatakse vägisi elus hoida, ilma oma väidete kinnitamiseks mingeidki fakte toomata.
Tulles tagasi väite juurde nagu Elektrilevi subsideeriks Eesti Energia kontserni finantseerimist, kuna alandab kontserni keskmist riskitaset, tuleb nentida, et praktikas on suur osa kontserni laenudes suunatud just Elektrilevi äri finantseerimisse. Elektrilevi võlakoormus moodustas 2017. aasta lõpu seisuga 301 miljonit eurot ehk 34% kontserni kogu võlgadest.
Elektrilevi laenumahud on aastatel 2011-2017 kasvanud 20 miljoni euro võrra. Aastate jooksul on tehtud mahukaid investeeringuid võrgukvaliteedi parandamiseks - perioodil 2011-2017 kokku 503 miljonit eurot. Vastavalt võrkude arengukavale jätkub suur kapitalivajadus ka tulevikus. Enamgi veel, Elektrilevi rahavajadus on ületanud tema teenitud rahavoo ja puudujääva osa on ta saanud kontserni üldise finantseerimise arvel.
Läbipaistvuse huvides toome lugejale välja ka võlakohustuste intressikulude ja netovõlg/EBITDA suhte võrdlused. Intressikulu näitab seda, kui odavalt või kallilt on ettevõte suutnud kapitali kaasata, netovõlg/EBITDA suhet kasutatakse selleks, et hinnata ettevõtete võlakoormusest tulenevaid finantsriske. Mida kõrgem suhtarv, seda suurem on risk. Allolevaid fakte hinnates on lugejal võimalik otsustada, kas Elektrilevi subsideerib teisi ärisid või mitte.
Eesti Energia sees finantseeritakse erinevaid ärivaldkondi siselaenudega sõltuvalt iga äri riskiprofiilist. 2017. aastal oli Eesti Energia kontserni võlakohustuste kaalutud keskmine intressimäär 2,76%. Elektrilevi kasutas samal ajal Eesti Energialt saadud arvelduskrediiti keskmise intressimääraga 0,76%. Seega väljendub Elektrilevi madalam äririsk ka nende madalamas intressimääras. Võrdluseks, Eleringi laenukapitali keskmine intress oli 2017. aastal 3,1%.
Arvestades 2019. aastal jõustuvat võrgutariifi langust ning investeerimisvajadust, ületab Elektrilevi netovõlg/EBITDA suhtarv 4-kordse taseme. Eesti Energia kontserni finantspoliitika eesmärk näeb ette maksimaalselt 3,5-kordset netovõlg/EBITDA taset ning praktikas on see olnud madalam. Eleringi bilansistruktuur on täna oluliselt riskantsem kui Elektrilevi oma. Nimelt ületas Eleringi netovõlg/EBITDA suhtarv 2017. a lõpu seisuga juba taset 5x, mis viitab, et ettevõtte täiendav investeerimisvõimekus on küsitav.
Kõike eelnevat arvestades ei ole kuidagi võimalik olukord, kus Elektrilevil on võimalik subsideerida teisi ärisid.
