Foto: Aleksandr Demjantšuk, TASS

Praeguseks on üsna kindel, et nii Brexiti rahvahääletuse kui ka 2016. aasta USA presidendivalimiste tulemusi mõjutas Venemaa sekkumine. Narva-tagune naaber kasutab osavalt ära Euroopa Liidu demokraatiate erimeelsusi ja Balti riigid ei ole erand.

Juba mitukümmend aastat olen jälginud, kuidas Moskva poliittehnoloogid ja nende „kasulikud idioodid” kasutavad ära nii Läti vasak- kui ka paremerakondade esindajaid, et valede ja väljamõeldistega vaenu õhutada. Lugedes nüüd Mart Helme arvamuslugu „Tervet meie ühiskonda katab KGB agentide võrgustik. Riigireeturid teavad, et Putin neid hätta ei jäta” (EPL 09.09), tabas mind déjà vu: just samuti tegutseb juba aastaid Läti poliitikas Rahvuslik Allianss.

Ma hoolin euroopaliku poliitika edenemisest Balti riikides. Hoolin poliitikast, mis lähtub inimõigustest ja õigusriigi põhimõtetest. Just sellepärast pidasin vajalikuks lisada Eesti poliitilisse koorilaulu ka enda hääle.

Vasak-parempoolne äratuskell

Olles näinud, kuidas nn sotsiaaldemokraatlik Koosmeele Keskus ja parempoolne Rahvuslik Allianss kasutavad ära Läti seaduste lünki, ja lugenud nüüd hr Helme artiklit, käivitas see minus häire. Sisuliselt Läti iseseisvuse taastamisest alates on Koosmeele Keskus ja Rahvuslik Allianss (varem küll teistsuguste nimede all) kasutanud vastandamise narratiivi selleks, et lõhestada ühiskonda ja luua kujutletavaid vastaseid. Seda on tehtud vassimise ja libauudiste abiga. Eiratakse isikuandmete seadusi (näiteks praegune GDPR) ja abistatakse Kremli infooperatsiooni isasid, kelle unistus on luua Lätist läbikukkunud riigi kuvand.

« Avalehele 135 Kommentaari