Rosnefti juht Igor Setšin Foto: REUTERS/SCANPIX

15 aastat tagasi, 2001. aastal alustas USA hiid ExxonMobil töid Venemaal naftaleiukohas Sahhalin-1. Selle alus oli nn toodangu jagamise kokkulepe. Säärase maavarade kaevandamise viisi kiitis Venemaa valitsus heaks 1996. aastal. Toona nappis Venemaa riigieelarves raha nafta- ja gaasileiukohtade arendamiseks, mistõttu otsustati ligi meelitada väliskompaniisid. Välismaalased tõid kaasa investeeringud, teadmised ja kogemused ning said vastu toornaftat, mille võisid edasi müüa. Seejuures olid nad osalt vabastatud Venemaa maksudest. Põhimõtteliselt käib jutt klassikalisest kontsessioonilepingust.

Just sellise lepingu alusel alustas Sahhalinis töid ExxonMobil, mille asepresident oli toona Rex Tillerson, kellest saab nüüd Donald Trumpi välisminister. USA firmast sai 30%-ga Sahhalini projekti suurim osaline. Venemaa-poolseks partneriks sai 20%-ga kompanii Rosneft, investoritena olid kaasatud ka hiinlased ja indialased. Ameeriklaste kokkulepe oli tulus: Venemaa riigieelarvesse tuli maksta 35% müüdud naftalt teenitud tulu, ülejäänud kaks kolmandikku sai endale jätta. Nii algaski naftasõpruse ajastu.

« Avalehele 23 Kommentaari