VERSUS | Kas Eesti peaks riigilaenuga eksperimenteerima?
Arusaamatuks jääb see, et meil pole mitte ühtegi kasulikku investeeringut suudetud teha riigivõlakirjadega. Tervishoius raha pole, hariduses-teaduses raha pole. Kapitalituru strateegiat pole, riigireformiga on aega küll. [- - -] Kaunis ebaloogilist ja kohati absurdset [Euroopa Keskpanga] rahapoliitikat oleme näinud varsti pea kümme aastat. Imetlusväärne on see, et olukorras, mida saab hästi kirjeldada sõnaga „eksperiment”, on Eestis nii palju spetsialiste, kes teavad täpselt, mida ja kuidas on vaja teha – antud juhul siis mitte midagi.
Eesti on sel aastatuhandel teinud riigiinvesteeringuid [riigilaenuta] teistest rohkem. Tööjõudu napib niigi, seepärast ehitushinnad muudkui tõusevad. Praegust 3+ aasta eeldatavat negatiivset intressi vist ei õnnestuks samadel tingimustel 30–50 aasta jooksul refinantseerida. [- - -] Ma ei tea, kuidas suurem võlakoorem tooks igal aastal rohkem raha haridusele või tervishoiule. Võimalik, et Eesti hariduskulud poleks ELi tippude hulgas, kui peaksime varasemate võlgade teenindamiseks kulutama 2,5–3% SKP-st aastas, nii nagu on see paljudel riikidel taagaks kaelas.
