VERSUS | Kas riigikogu peab nüüd pensionireformi muutma?
President viitas oma kaalutlustes samadele vastuoludele põhiseadusega, millest viimastel kuudel on palju räägitud. Küllap oleks ta võtnud arvesse ka teistsuguste järeldustega analüüse, kui selliseid vaid eksisteeriks.
Meenutan, et riigikogu menetluses on endiselt meie ja sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis lahendab pensionisüsteemi tegelikke kitsaskohti põhiseadust riivamata. Meie eelnõu paneb ette muuta II samba jäik väljamaksete süsteem paindlikuks, lahendades sellega praeguse süsteemi suurima puuduse. Teiseks, taastada II ja III samba väljamaksete maksustamine algsel kujul. Kolmandaks, parandada oluliselt inimeste informeeritust nende pensioniõigustest ja väljamaksete võimalustest. Ning neljandaks, suurendada vabatahtlikult sissemakseid kohustusliku kogumispensioni fondi. Sellesse eelnõusse ei ole ka keeruline lisada pensioni investeerimiskonto süsteem.
Presidendi viidatud paragrahvidele rajanev õiguslik mõttekäik pensionireformi vastustamisel ei ole kooskõlas põhiseadusega. Sisulist kriitikat ei kannata presidendi ükski argument. [---]
Vaadates kehvasid tootlusi ja alternatiivseid võimalusi inimestel oma raha kasutada, ei ole kuidagi võimalik sisulist pensionifondide nuumamise õigustamist põhjendada vajalikkusega. Eesti rahvas ei loonud seda riiki pensionifondide jaoks! Põhiseaduse paragrahv 14 osutab selgelt, et vabaduste kaitsmine on kõigi võimuharude ülesanne. Põhiseaduse paragrahv 32 sätestab omandi puutumatuse. Just seda olemasolevad normid selgelt rikuvad: meie maksuraha eest kogutakse raha, mille üle oleme vabad otsustama pärast surma ning peame oma vara eest maksma obrokit, et fondidel oleks õigus seda kasutada. Selline intensiivne omandiõiguse piirang on tuhandekordselt põhiseadusevastane!
