VERSUS | Kas valitsuse esimene tegevusaasta oli edukas?
JAH
Suures plaanis on valitsus suutnud töötada organiseeritult ja töövõimeliselt. Kriitilises pooles võib esile tuua näiteks sotsiaalministri käitumise, kui jätkatakse LGBT seltskonna jaoks maksumaksja raha raiskamist, mis majanduskriisi valguses on veelgi tülgastavam. Lisaks komistused ministrite valikuga ja osa koalitsioonilepingus toodud punktide elluviimisega.
Kuid positiivseid külgi jagub palju rohkem. Esiteks on praegusel valitsusel ühiskonna toetus. Kolm valitsuserakonda on saanud selleks enamuse ja selle alusel valitsus ka püsib. Valitsuse selged edusammud on suur alkoholiaktsiisi langetus, teise pensionisamba reform, välispoliitiline korrektiiv ja valitsuse käitumine epideemia ajal. Valitsus on suutnud reageerida kiirelt ja efektiivselt. Jääb üle vaid hirmuga mõelda, mis oleks siis, kui valitsuses oleksid punased ja oravad... Üldiselt sotsiaalselt konservatiivsele Eesti ühiskonnale oleks totaalliberaalne valitsus viitsütikuks püssirohutünnis.
EI
Hoolimata peaministri verbaalsetest jõupingutustest „sidusa ühiskonna” ehitamisel on Eestis lõhed suuremad kui kunagi varem. Ühisosa leidmise asemel on konfliktist tüdinud inimeste huvi ühiskonnas toimuva vastu asendunud apaatiaga. Enam ei tahagi mäletada, mis eelmisel nädalal poliitikas juhtus, sest järgmine nädal on kindlasti hullem.
IKE esimene aasta meenutab üht demokraatia mõtteharjutust: kujutage ette, et istute ühes toas üheksa inimesega. Üks neist teeb ettepaneku teid kõrghoone aknast välja visata. Toimub hääletus, kuus on ettepaneku poolt. Demokraatia ju, neil on mandaat! Miks teile siis ei meeldi, kui teid aknast välja visatakse?
Kriisijuhtimises on usaldus suurim ressurss ja selle puudumine suurim risk. Ühelt poolt on valitsust raske usaldada inimestel, kellele ei istu aasta jooksul viljeletud „aknast välja viskamise poliitika”. Teiselt poolt on raske usaldada riigi institutsioone neil, kellele valitsusliikmed on sisendanud süvariigi kohta vandenõuteooriaid.
