Esimesele küsimusele annab Enel Pungas vastuse, vähemasti osalise: „Me vaatasime näiteks, et kes elavad ühel aadressil, kaks inimest elavad ühel aadressil, üks soovib teise nime võtta. See on väga lihtne kontroll. Ja selles mõttes me saime aru, et meile valetatakse ja võetakse nimi mitte sellel eesmärgil, mida meile kirjeldati, vaid võetaksegi elukaaslase nimi. Ja praegu siis lihtsalt [uue eelnõuga] see uks on lukku pandud, et niimoodi valetada ei saa.”

Küllap teatakse siseministeeriumiski, et nn sissekirjutuse ja reaalse elukoha aadress ei ole tihtipeale sama. Mismoodi see „vaatamine” siis ikkagi käib? Kas vaadatakse ainult rahvastikuregistri andmeid või on riigi käsutuses teisigi „vaatamise” viise? On see üldse seaduslik, kui ametnik tuhnib rahvastikuregistris eesmärgiga tuvastada, kes kellega elab ja missugune on kellegi seksuaalne sättumus? Mis sellest veel oleneb või tuleneb, et keegi elab riigi teada koos „vale” inimesega? Kuidas riik kindlaks teeb, et kaks inimest koos elades peale eluruumi ja voodit jagavad – korteri üürimine kahepeale majanduslikel eesmärkidel võiks ju ka kõne alla tulla? Ja mis riigis me õigupoolest elame, et sellised küsimused üleüldse peale kipuvad?


Avalehele
Loe veel: