Villu Zirnask: Ratas ja ta valitsus kinkisid potentsiaalse lisaeelarve Lätile

Majanduslikku tõusu, mille tekkes on valitsusel kõrvaline roll, pole Ratas riigi hüvanguks ära kasutada osanud.

Miks nuriseda Jüri Ratase ja ta valitsuse kallal, kui valijad hindasid teda mullu peaaegu 3+ peaministriks, aga ta eelkäija Taavi Rõivase hinne kõikus 3– ja 2+ piirimail? Ja kui augusti seisuga edestas Ratas küsitluses „Kes sobib kõige paremini peaministri ülesandeid täitma?” ka Reformierakonna praegust esinumbrit Kaja Kallast.

Põhjust kritiseerida siiski on. Kas Eesti ei vääri siis peaministrit, kes vahel saab ka nelja ületava hinde või üle 50% toetuse? (Augustikuise küsitluse järgi pidas 30% vastanuid teda erakonnajuhtidest sobivaimaks peaministriks.) Viimati suutis seda Andrus Ansip, keda pärast 2007. aasta aprilli pidas kõige sobilikumaks peaministriks üle poole küsitletuid, sealhulgas ligi 70% eestlasi.

Sellest tasemest on Ratas kaugel, kuigi samamoodi nagu 2007. aastal Ansipit, soosivad teda majanduslikud olud. Praegune majandusbuum ei ole küll nii võimas kui toonane, aga palgad tõusevad nüüdki tempokalt, tööpuudus on väike ning ehitustegevus on hoogne.