Foto: Argo Ingver

Esiteks sellepärast, et nüüd on veel raskem põhjendada tulevaks aastaks kavandatud majanduse stimuleerimise meetmeid. Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja juba kirjutaski, et „sellistes tingimustes peab valitsus olema majanduse ergutamisel ettevaatlik“.

Ojaga nõustumiseks piisab varasematele kvartalikasvudele vaatamisest – peaaegu 5-protsendine kasv on ajaloolises võrdluses väga kiire ja idiootki peaks mõistma, et sellisel ajal tuleks pigem reserve koguda, mitte eelarvedefitsiiti ja riigivõlga kasvatada.

Teiseks, esimese kvartali majanduskasvust saab vähe Ratase valitsuse kontosse kanda, sest ta astus ametisse alles mullu novembri lõpus. Suurem osa ettevõtete otsuseid, mis tänavuse esimese kvartali majanduskasvu mõjutasid, oli selleks ajaks juba tehtud.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina juhib oma majanduskasvukommentaaris tähelepanu, et ettevõtete ja valitsemissektori investeeringud küll suurenesid, aga need olid kitsapõhjalised – ligikaudu pool ettevõtete investeeringute kasvust tuli puidutööstusest ning valitsemissektoris hoonetest ja rajatistest.

Meie majanduse teeks stabiilsemaks see, kui investeeringud oleksid laiapõhjalisemad. Sellele on aga praegune valitsus ettevõtjatega suhteid teravaks ajades pigem vastu töötanud.