Simson alustab „arvupoksiga”. Mäletatavasti lükkas transpordianalüütik Hannes Luts ümber tema väite, et bussi- ja rongiliikluse dotatsioon on sarnase suurusega, aga bussidega pakutakse 2,5 korda rohkem teenust. Luts ütles, et veetud reisijate arv ei kajasta osutatud teenuse mahtu, seda mõõdetakse sõitja-kilomeetrites, mille järgi busse ja ronge doteeritakse praegu enam-vähem võrdselt. Uues raundis teatab minister: „Maakonnaliinidel sõidavad bussid aastas ligikaudu 36,6 miljonit kilomeetrit ja Elroni liinirongid 5,1 miljonit.” Paraku pole seegi suurem asi argument, vaid tekitab hoopis küsimuse, miks bussid ühe sõidukilomeetri kohta nii vähe reisijaid veavad, kas efektiivsemalt ei saaks. Samuti läheb Simson iseendaga vastuollu, kui ühest küljest välistab rongisõitude toetamise, aga samas rõhutab, et suurem osa rongisõite on lühisõidud (ehk sama iseloomuga nagu tulevased tasuta bussisõidud).

Ronge ja busse ei tuleks aga vastandada, nagu ka minister tegema kipub, vaid ühildada. Kui Simson oleks lugenud 2012. aastal kümnete tarkade inimeste ühistööna valminud üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+”, siis teaks ta, et olemasolevate raudteetrasside lähikonnas elab tervelt 80% Eesti elanikest ning reisirongiliiklus on ainus riigisisene liikumisviis, mille abil saab märkimisväärselt vähendada aegruumilist vahemaad

Mitmes kohas kasutatakse reisironge praegugi maakonnasiseseks liiklemiseks. Näiteks äsja avaldatud Valga piirkonna ühistranspordi uuringus juhitakse tähelepanu, et õhtuti jõuab Valgast Tsirguliina alevikku kõige kiiremini rongiga (11 minutit). Aga tasuta bussitranspordi rakendamisel, kui rongisõidu eest peavad reisijad endiselt maksma, väheneb ka valmisolek rongi kasutada ja tekib vajadus lisada õhtusel ajal maakonnaliin Valga ja Tsirguliina vahele. Rongi täituvus väheneb ja Simson (või mõni järgmine ühe-idee-majandusminister) saab Elronile halbade tulemuste eest etteheiteid teha.

Avalehele
56 Kommentaari
Loe veel: