Võlakriisist tekkinud küsimused
Kui kiireks võib minna hinnatõus, kui Kreeka ja Itaalia pankrotistuvad?
See, kui Kreeka, Itaalia või mõni muu euroala riik lihtsalt pankrotistub ja jätab oma võlad kokkulepitud tingimustel tasumata, mõjuks hinnatõusule pigem pidurina, sest pankroti tagajärjel jääks maksejõulist nõudmist vähemaks ja ka pankade võime laene anda kahaneks.
Küll aga võib inflatsioon kiireneda, kui pankrottide vältimiseks pannakse Euroopa Keskpank raha trükkima ehk euroala valitsuste võlakirju ostma. Tegelikult on keskpank seda juba ka teinud, aga äärmiselt vastumeelselt – ainult selleks, et anda valitsustele ja Euroopa Komisjonile aega võlakriisile muude lahenduste leidmiseks. Samuti on keskpank need võlakirjaostud steriliseerinud, mis tähendab, et umbes sama suur hulk raha, kui võlakirjade ostmise kaudu ringlusse pääses, tõmmati mujalt tagasi.
Põhimõtteliselt on Euroopa Keskpangal ja euroala liikmete keskpankadel valitsuste rahastamine praegu seaduse järgi keelatud, seega eelmises lõigus kirjeldatud lahendus jääb seaduslikkuse mõttes n-ö halli alasse. Lisaks tuleb arvestada, et Euroopa Keskpangal ei ole kohustust täita Euroopa Komisjoni ja Euroopa valitsusjuhtide korraldusi, ta on poliitilisest võimust üsna sõltumatu asutus, kelle esmane ülesanne on loomisest saadik olnud inflatsiooni vaos hoidmine. Ja veel – ka Euroopa poliitikute poolelt ei tule kindlasti üksmeelset survet raha trükkimiseks, sest Euroopas on palju vanemaealisi valijaid, kellele oleks väga valus, kui inflatsioon nende säästud ära sööks.
Teisalt, kui võlakriisi võimalikke lahendusi vaadata (kulukärped/maksutõusud, struktuursed majandusreformid, inflatsiooni kiirendamine), siis lõppkokkuvõttes paistab ainus pääsetee ikkagi olevat see viimane – rahatrüki ehk peenemalt väljendudes mahulise lõdvendamise abil inflatsiooni kiirendamine. Suured kulukärped/maksutõusud kalduvad lühemas perspektiivis olukorda hullemaks tegema, sest pidurdavad majanduskasvu; struktuursete majandusreformide tulemused avalduvad samuti alles aastate jooksul... Kiirelt kokkuleppele jõudmist, et nüüd minnaksegi inflatsiooni kiirendamise teed, ei maksa Euroopa keskpankuritelt ja poliitikutelt sellegipoolest oodata.
Kui juhtub, et ükskord siiski jõutakse kokkuleppele, siis võimalike tagajärgede ennustamiseks võib vaadata, mida teeb inflatsioon praegu Suurbritannias ja USA-s – nemad kasutavad kriisi leevendamiseks mahulise lõdvendamise poliitikat. Suurbritannias on tarbijahinnaindeks viimase 12 kuuga tõusnud 5,0 protsenti ja USA-s 3,5 protsenti (võrdluseks: Eestis 4,7 ja euroalal keskmiselt 3,0 protsenti). Ehk siis drastilist vahet inflatsioonis tekkinud pole, kuid ka paar protsendipunkti on riigile abiks, kui just riigivõla intressid pole Itaaliaga (rääkimata Kreekast) võrreldavatesse kõrgustesse tõusnud.
Nii et samasuguse inflatsioonini nagu Nõukogude rubla viimastel päevadel ei pea euro päästmine viima. Palju tõenäolisem perspektiiv on 5–10-protsendine inflatsioon, mis elu ja äri päris pea peale veel kaugeltki ei pööra. Aga mida kauem usutavates abinõudes kokkuleppimisega viivitatakse, seda suurem on oht, et euroala võlakriis lõpeb kontrollimatu kaosega.
Kas ma ei saa siis palka kätte, kui Kreeka või Itaalia poliitikute jutu järgi lõpuks „täiesti põhjas” on?
Või kas minu palk väheneb?
Mida rohkem teie tööandja kriisi keskmes olevatest turgudest sõltub, seda suurem on oht, et ühel halval päeval tal tõesti pole enam raha, et töötajaile palku maksta. Saksamaale või Rootsi müüva ettevõtte töötaja ei ole ka kaitstud, sest tänapäeva majanduses on kõik kõigiga seotud. Näiteks just eile teatas SEB, et langetas Saksamaa majanduse kasvuprognoosi järgmiseks aastaks 0,4%-ni (augustis oli see veel 1,3%) ja Rootsi oma 0,7%-ni (augustis oli see 1,4% ja mais veel koguni 2,6%). Mõnel juhul võib see Eestisse tööd isegi juurde tuua, sest siin on odavam toota kui näiteks Rootsis, aga valdavalt on meie naaberriikide majanduskasvu aeglustumine ikkagi halb uudis.
Kas minu onu saab endiselt Soomes autojuht olla?
Kui talle tööd andval ettevõttel tellimusi jätkub ja ta ka ise on tubli mees, siis küllap ta saab. Osa poliitikaanalüütikuid räägib küll, et Euroopa Liit hakkab võib-olla liikuma lõhenemise poole, aga vähemalt praegu on see veel ainult teoreetiline jutt. Kui kriis peaks tõesti kunagi arenema nii kaugele, et EL-i riigid hakkavad tööjõu vaba liikumise piiranguid taastama, siis Eesti ja Soome vaheline piir oleks üks viimaseid kohti, kus nii läheb.
Kui võlakriisi ohjeldamiseks kiirendatakse inflatsiooni, kas see tähendab siis, et mu palk hakkab kiirelt kasvama?
Kui 1990. aastail oli palga sidumine tarbijahinnaindeksiga Eestis üsna levinud, siis praegu mitte. Nüüdses ebakindlas olukorras, kus ettevõtted kardavad tulude vähenemist, suhtuvad nad töötaja ettepanekusse lisada vastav punkt töölepingusse kindlasti tõrjuvalt. Kui tõesti läheb nii, et inflatsioon kõvasti kiireneb, siis küllap muutub palga inflatsiooniga indekseerimine ajapikku jälle tavaliseks. Aga praegu ei ole see aktuaalne teema. Sõltub muidugi ka sellest, kes küsib – väga hinnatud töötajale võib-olla ei öeldagi „ei”.
Kas praegu on mõtet osta uus teler või pigem peaksin raha pangakontol hoidma ja koonerdama?
Kui telerit on tõesti vaja, raha on piisavalt ja töö ka kindel, siis võib ikka osta. Kui rahaga on pigem kitsas ja töö ka pole väga kindel, siis on mõistlikum raha reservis hoida – järsku läheb seda ühel päeval hädasti vaja hoopis toidu ostmiseks ja kommunaalmakseteks. Kui raha ja tööd on, aga uut telerit pole pakiliselt vaja, siis võiks oodata, sest majanduskasvu aeglustumine võib tuua suuremaid soodusmüüke kui praegu.
