Võõrtööjõu kvootide kaotamise nõudjad on ühepäevaperemehed
Eestis on terve armee inimesi kes ei tööta ega õpi. Ainuüksi noorte hulgas on 30 000 ühiskonnast irdunut. Lisame veel pikaajalised töötud, kes end enam arvelegi ei vaevu võtma ja kümned tuhanded palgavaesed, kes võimalusel omandaksid heal meelel uued ametioskused. On selge, et hea tahtmise korral oleks võimalik kohapeal pädevat tööjõudu koolitada küll ja küll. On vaid tarvis tööelust irdunutega senisest tulemuslikumalt tegelda ja tööturule ilmuvad kümned tuhanded oskajad inimesed.
Eestis siiski on tööpuudus
Alamapalga tõus 500 euroni on vajalik samm, kuigi palgavaesuse probleemile see lõplikku lahendust ei too. Ettevõtjatel on aeg leppida tõsiasjaga, et makstes töötajatele miinimumpalka, pole neilt lootagi hingega asja juures olemist. Asjatundlikkus, lojaalsuse ettevõttele ja töötahe, algavad eelkõige normaalsest palgast.
Kriitiliselt tuleb vaadata koostööle ettevõtjate ja kutsehariduse vahel. Kui räägime aastaid keevitajate nappusest, ent kutsekoolid ei õpeta neid ikka veel piisavalt, on tegemist kommunikatsioonihäirega, mida oleks võimalik üsna lihtsalt lahendada. Teave, milliste erialade esindajaid meie ettevõtted vajavad, peab jõudma kutseõppeasutustesse, millel on võimekus oma õppekavasid paindlikult muuta.
Kui aga ettevõte üritab endale keevitajaid kolmandatest riikidest sisse tuua, kuna sealsetele töötajatele on võimalik vähem maksta, siis on tegemist ühepäevamentaliteediga, mida ei tule riiklikult toetada. Häälekalt kontrollimatu migratsiooni vallandamist nõudvaid ühepäevaperemehi huvitab mitte stabiilne majandusruum, vaid hetketulu, ja siin ei tohi kvoote suurendades või neid sootuks kaotades kohalike sotsiaalse toimetuleku arvelt järeleandmisi teha.
Robotid tulevad. Mis saab?
Üha tõesem on võimalus, et paljud töökohad, mis täna nõuavad inimest, hõivatakse juba järgneva kümmekonna aasta jooksul tehisintellektiga varustatud robotite poolt. Kuhu panna siis madalama haridustasemega kaaskodanikud ja sisseveetud töölised?
Tehisintellekti võidukäigu ja Eesti tööturu seostamine võib tunduda veidra ulmena, ent miks arvame, et erineme muust maailmast, kus robotiseerumine üha kiireneb. Muidugi leevendab tehisintellekti arenguga kaasnevate muutuse mõju majanduse ümberstruktureerimine ning fundamentaalsete toimemehhanismide teisenemine. Ent sellele, millised muutused hoogustuv tehnoloogiline revolutsioon tööturul kaasa toob, tuleb mõelda juba täna.