Vulkaanide olemasolu ja nende võimalik käitumine ei ole inimkonnale mingi uudis. Uudis pole seegi, et vahel paiskub vulkaanist atmosfääri imepeenikestest, enamjaolt millimeetri tuhandikosa suurustest klaasjatest osakestest koosnev aerosooli- ehk kõnekeeli tuhapilv.

Pole kahtlust, et vulkaan võib atmosfääri paisata nõnda suure koguse gaase ja tolmu, et kogu Maa temperatuur mõneks ajaks alaneb. On teada, et niimoodi mõjusid 1991. aastal pursanud Pinatubo, 1883. aastal tegutsenud Krakatau ja 1815. aastal tegutsenud Tambora. Näiteks Krakatau purskele järgnenud aastal oli maailma temperatuur senisest 1,2 Celsiuse kraadi madalam. Tambora purse alandas järgmise aasta temperatuuri ühe kraadi võrra. Tuhaosakeste pilved ei lase osal päikesekiirgusel maapinnani jõuda. Atmosfääri ülakihid muutuvad soojemaks, ent maapinnale lähemad kihid külmemaks.

Ida-Aafrika riftioru vulkaaniline teke põhjustas kuue miljoni aasta eest nii suuri kliimamuutusi, et need võisid sundida inimese eellasi puu otsast alla ronima ja kahel koival kõndima õppima. Seda tegid need, kes elasid orust ida pool, kus vulkaanipursetest vallandatud kliimamuutuste tagajärjel tekkisid rohtlad ja savannid. Ent riftist läänes, kus säilisid vihmametsad, jäid ahvid puude otsa edasi.

Taimedele kasulik tuhk

Hiidvulkaanide pursked annavad end tunda kogu maakeral ja võivad muuta pikemaks ajaks Maa kliimat. Arvatakse, et hiidvulkaanid on põhjustanud massilisi elustiku väljasuremisi – näiteks 248 miljoni aasta eest Permi ajastu lõpul. Siiski pole selliseid ülivõimsaid purskeid olnud Maal palju. Nüüdisinimese ajaloo jooksul on selliseid purskeid olnud kaks. Arvatakse, et 74 000 aasta tagune Toba superpurse kiirendas jääaja tulekut ja võis põhjustada varase inimkonna märkimisväärse vähenemise.

Vulkaanipursked muudavad tundmatuseni ka ümbritsevat maastikku ja hävitavad sealset elu. Miks siis inimesed kipuvad elama vulkaanide läheduses või isegi nõlvadel, nagu näiteks Etna ja Fuji ligiduses või Indoneesias, kus põllumehed harivad maad tegevvulkaanide kraatrite sisemuses lebavate järvede ümber? Põhjus on selles, et vulkaaniline tuhk ja muu kraatrist välja paisatu sisaldab väga palju taimedele ülivajalikke ühendeid. Vulkaan hävitab elu, selleks et võimaldada uuel elul tegusalt kasvada.

On väidetud, et vulkaanide aktiivsus seoses kliima soojenemisega kasvab. Kui peakski nii olema, siis võib vastu öelda, et Maa reguleerib nii oma temperatuuri: vulkaanidest välja paisatud gaasid ja tuhk varjutavad osa päikesekiirgust ja jahendavad kliimat. Et see lennukitele ei meeldi, ei lähe loodusele korda.