Teemal „Mis saab homme?” on mul lihtne kirjutada. Mu poeg on sündinud Eestis ja on praegu üheaastane, mis tähendab, et homme on tema jaoks juba varsti täna. Kirjeldamaks kõike, mida tahaks Eestis muuta (või säilitada või vähemalt prognoosidagi), ei piisa isegi tervest ajalehest. Sellepärast peatun ühel konkreetsel valdkonnal – spordil.

Kunagi osales mu abikaasa Eesti koondisega iluvõimlemise MM-il. Minu spordisaavutused on väiksemad, Tšeljabinski oblasti kergejõustikuvõistlustest kaugemale ma ei jõudnud. Puudujäägi praktikas kompenseerisin ma kuhjaga teoorias: töötasin aastaid spordiajakirjanikuna juhtivates Vene väljaannetes Sports.ru ja Sovetski Sport. Lühidalt, spordil on meie mõlema elus olnud oluline osa ja me tahaksime, et suuremaks saades tegeleks meie põnn samuti spordiga. Kasvõi iseenese jaoks.

Eesti pole Hiina ega USA, aga ometi on meilgi spordis võimalusi. Kirjeldan nelja.


Soovid ka osaleda konkursil „Mis saab homme?“ – loe lähemalt konkursi kohta ja vaata artikleid SIIT.“

Soovid artiklit edasi lugeda? Vaata võimalusi allpool.


Avalehele
18 Kommentaari
Loe veel: