Droonid, arhitektuur ja seadusandlus
Liialdamata võib väita, et tegemist on korraliku segapudruga juba tänases päevas. Kuid kui jälgida droonide tehnoloogia arengut ja levimist, siis on selge, et see tehnoloogia on tulnud, et jääda ja levida kõikjale inimese tegevusvaldkondadesse, sealhulgas inimeste ja kaupade transporti. Üha rohkem liiklust ja tegevusi kolib maalt õhuruumi.
Kuid kas me oleme selle mõttega ühiskonda harjutanud või teinud reaalselt ettevalmistusi kasvõi näiteks seadusandliku poole pealt? Minule tundub, et nagu on kombeks mentaalselt me sörgime jälle tehnoloogilisel arengul sabas.
Minu meelest pole kahtlust, et droonid toovad kaasa suure muutuse või koguni revolutsiooni arhitektuuris ja seadusandluses. Kui taevas meie kohal on täis sagivaid masinaid, siis mismoodi sobituvad meie hooned, linnad ja üldisemalt kogu tänane inimese kujundatud elukeskkond sellisesse pilti? Ja mis juhtub inimese privaatsusega?
Kui täna on võimalik värav lukku panna ja leida privaatsust näiteks enda maakodus metsade keskel, siis kust leida privaatsust droonide ajastul?
3D prinditud tarbeesemed, sõidukid ja hooned
Ma arvan, et juba paarikümne aasta pärast näeme ka Eestis ehitusplatse, kus suured sildkraanat meenutavad 3D printerid kasvatavad hooneid alates vundamendist kuni katusekatteni.
Tänavatel ja õhus liiguvad väljaprinditud isesõitvad akurevolutsiooni tagajärjel elujõuliseks muutunud elektrimasinad, transportides inimesi ja kaupu.
Tööstuskauplused on tänavapildilt kadunud, samuti suuri maa-alasid katnud valmistoodangu laod. Asju ei veeta enam tohututes kogustes ühest maailma otsast teise vaid valmistatakse kohapeal 3D printimiskeskustes. Klient tellib kauba võrgu vahendusel ja see prinditakse talle välja vastavas keskuses ning toimetatakse peale valmistamist kohe tellijani
Kas me oleme ümberorienteerinud enda tulevikusihid sellisele korraldusele?
Tootmine, automatiseerimine, robotid ja tehisinimesed
Tehnoloogia kiire areng on kiiresti kustutamas piire võimaliku ja võimatu vahel. Inimkond on alati pürginud kergema elu poole. Kõigepealt mehhaniseeriti suurt füüsilist jõudu nõudvad ohtlikud ja ebameeldivamad tööd. Kuid sellega pole protsess peatunud. Üha rohkem asendatakse tootmises ja teeninduses inimesi masinatega. Ja ühiskond tervitab neid samme, sest asendada mõnda masinaosa pole ilmselt ühegi inimese suurim unistus.
Inimene ei peaks tegema tööd, millega saab hakkama masin.
Maailmas töötavad juba suured automatiseeritud tehased ja see trend süveneb ja kiireneb.
Nii toimub igas töövaldkonnas, mis on inimeste jaoks raske, ohtlik, ebameeldiv.või tüütu. Peagi näeme arenenud riikide autonoomseid militaarroboteid maailma sõjakolletes asendamas sõdureid. Tänavatel hakkavad korra järele valvama politseirobotid. Hollandi kuulsatel punaste laternate tänavatel meelitavad kliente Barbie ja Keniga äravahetamiseni sarnased tehisinimesed.
Urbaniseerumine
Lõpetage jutud, et maal on odav elada või et seal elavad ainult need, kes linnas hakkama ei saa. Kui me võtame inimese enda ja ühiskonna kulutused ühe inimese peale, siis on maal elamine sigakallis ja ratsionaalsuse seisukohast täiesti raiskav tegevus. Täiesti ratsionaalses ühiskonnas keelataks inimeste maal elamine või vähemasti deklareeritakse, et saage ise hakkama.
Õnneks pole ühiskond lõpuni ratsionaalne.
Kõige odavam ja muretum on nii inimestele endile kui ka ühiskonnale, kui inimesed elavad linnades suurtes kortermajades. Kui te olete väeti või lihtsalt mugav inimene, siis heitke peast mõte maale elamisest ja olge õnnelik oma kõigi mugavustega korteris, mille korrasoleku eest muretseb majahaldur. Palju siis sellise korterielaniku peale ressurssi kulub? Sadakond kWh elektrienergiat, paar kuupmeetrit vett ja kanalisatsiooni kuus ning talveperioodil veidike soojust. Lisaks hommikupuder ja lõunasupp linna ühissööklas.
Isegi tänase tehnoloogilise arengu ja võimaluse juures saaksime ühiskonnana kõigile meie inimestele selliseid eluks vajalikke põhikomponente pakkuda tasuta.
Perekond, lapsed, ülalpidamine ja elulõpp
Tehnoloogia areng puudutab kõiki neid valdkondi ja toob kaasa suured muudatused, mis nagu elu näitab, kõigutavad tugevasti tänase ühiskonna alustalasid.
Lihtsustatult võib öelda, et tehnoloogia areng on vabastanud naise mehe muskli võimu alt. Enam pole tarvis suurt füüsilist jõudu, et põllul elutoova vilja kasvatamiseks vajalikku atra juhtida või metsas karuga võidelda. Nüüd teevad raske füüsilise töö ära masinad, mis iga päevaga muutuvad üha iseseisvamaks ja inimesest sõltumatumaks. Naised on meestega peaaegu võrdsed ja viimane suurem takistus mehe ja naise täieliku võrdsuse saavutamise teel - rasedusest ja laste ilmaletoomisest tekkiv ajutine sunnitud elumuutus ja raskus koos riskiga - on samuti peagi vajumas minevikku.
Täna on mehel võimalik talletada oma seemet tulevikuks, mida kasutatakse näiteks kiiritusravi jms juhtudel. Läheb mõni aeg mööda ja sama saab teha munarakkudega. Täna on inkubaatorid, kus hautakse lindude mune. Mitte kaugel on aeg, kui inkubeeritakse inimesi. See on turvaline ja vabastab inimese lõplikult raskest füüsilisest vaevast, kannatusest ja riskist mille poole inimkond on alati pürginud. Seda pürgimust näitab kasvõi keisrilõikusega sünnitamise populaarsus ja üha suurenev levik.
Vastavalt kliendi soovile
Lastetuse probleem on minevik. Tahad last? Inkubatsioonijaamad töötavad vastavalt tellimustele ja ühiskonna soovile.
Nagu me täna valime lapsele nime, nii valime me talle tulevikus ka tema silmade või juuste värvi.
Kui inimene avaldab soovi ja on sobilik pere loomiseks, saab ta tellida kas enda või kellegi teise seemnest-munast sündinud lapse, kelle tervis on eelnevalt kontrollitud ja vajadusel meditsiinilise manipuleerimisega parandatud.
Loomulikult võtab selline ühiskond ka suurema vastutuse ühiskonna uue liikme käekäigu üle. Keegi pole lõplikult seotud perekonna kammitsate ja toimetuleku suutlikkusega. Igale inimesele on tagatud minimaalsed vahendid elamiseks. On siis selleks kodanikupalk või otse ühiskonnalt eraldatavalt vahendid nagu tasuta korter, kommunaalteenused, toit jms
Me oleme muutumas üha humaansemaks. See puudutab ka suhtumist (inimese) kannatustesse. Minevikku jäävad päevad, mil inimesed pidid kannatades ja piineldes lahkuma siinsest maisest elust. Tulevikus lahkume siit ilmast oma soovi kohaselt spetsiaalsetes kapslites märkamatult nii endale kui teistele...
