Aga miks on need inimesed aktiveerunud? On vana tõde, et ühine vaenlane liidab. Lihtne on korraldada miitingut LGBT, uue kanala, tänava vms vastu. Inimesed aktiveeruvad ka siis, kui mängus on nende erihuvid. Vajaduse korral mobiliseerivad nad demagoogia vm abiga ka teisi.

Seetõttu jäävad realiseerimata ettepanekud, mis annaksid häid tulemusi, kuid mis pole idee algataja erihuvid.

Mul on enda poolt mitu näidet. Tartu linna esimesel kaasava eelarve konkursil pakkusin välja kahe kooli vahelise spordiväljaku arendamise Annelinna südames, kuid kuna mul ei olnud sellega seotud otsest isiklikku huvi, ei saanud see ettepanek piisavalt poolthääli.

Üldjuhul võidavad ikkagi ideed, mille taga on konkreetne huvirühm. Õnneks on võitjate seas olnud ka koolide spordiväljakuid jms, kuid sel juhul on idee eest võidelnud vastav kool või mõni huvirühm.

Teine ettepanek oli seotud vanavanemate tervisekindlustusega. Tegin ettepaneku, et lapsi võiks hoida nende vanavanemad, selmet panna neid lasteaeda. Uuringute järgi on sobiv vanus lasteaeda minekuks kolm aastat, mitte poolteist aastat. Praegu on vanavanematel õigus oma lapselapsi hoida siis, kui nad töötavad ja lapsed on haiged. Vastasel juhul ei ole neil tervisekindlustust.

See ettepanek ei lähe riigile midagi lisaks maksma, pigem annab otsest rahalist tulu, kui laste vanemate töö on efektiivsem kui vanavanemate töö. Veel suurem on kaudsem tulu, kuna lapsed on vähem haiged, ei nakata teisi lapsi lasteaias ja arenevad kiiremini. Kuna aga ettepanek pole senini kogunud vajalikku arvu poolthääli, pole seda menetlema hakatud.

Lahendus oleks poolthäälte enamus – selline, nagu kehtib linna- ja vallavolikogudes. See tähendab, et ettepanek võetakse vastu siis, kui poolt hääletab rohkem kui vastu. Tähtis pole poolthäälte arv, vaid ülekaal.

Sel juhul ei võidaks enam aktiivse vähemuse ideed, sest enamus neid ei toeta. Samas hakataks rakendama ideid, mille olemusest saab aru ehk väike ring inimesi, kuid kuna need ideed teisi ei kahjusta, siis ei ole ka vastuhääletajaid.

Praegu on vanavanematel õigus oma lapselapsi hoida siis, kui nad töötavad ja lapsed on haiged. Vastasel juhul ei ole neil tervisekindlustust.

Poolthäälteenamusest on kasu ka siis, kui on vaja võtta seisukoht ebameeldivate inimeste kohta, kus enamus ei soovi hääletada avalikult otsuse poolt, mille vastu on need ebameeldivad inimesed. Kui nõutaks lihthäälteenamust, st et enamus hääletaks poolt, jääks otsus vastu võtmata, sest suurem osa jätaks hääletamata või oleks erapooletud.

Poolthäälte enamuse puhul piisab ka sellest, kui leidub mõnigi inimene, kes selle otsuse poolt hääletab.

Ei tea, kas poolthäälte enamus suudaks mõjutada ka sotsiaalmeedias vohavat negatiivsust. Anname ju kõik endale aru, et kommenteerijad moodustavad tühise vähemuse, kuid miskipärast võetakse nende arvamust tõsiselt. Kahjuks võimendab seda „jagamine”, mille tõttu levitatakse just negatiivseid kommentaare. Ehk peaksime kätte võtma ja hakkama levitama eelkõige positiivseid sõnumeid ja jagama samuti positiivseid sõnumeid.

Hiljuti väideti, et positiivseid sõnumeid on sotsiaalmeedias vaid spordi valdkonnas. Aga ometi on meil ju nii palju toredaid inimesi. Alguses tuleb muidugi olla valmis selleks, et kibestunud kommenteerijad meid sopaga üle valavad, kuid me ei tohiks sellest välja teha pidades meeles, et tegemist on tühise vähemusega.

Mis saab homme?

24. septembrist 18. novembrini kestnud konkursiga otsis Eesti Päevaleht arvamuslugusid, mis sõnastavad kõige selgemini meie ühiskonda puudutavaid homseid teemasid ja probleeme, millega on vaja tegeleda juba täna.

Avaldame konkursile laekunud artikleid novembri- ja detsembrikuu jooksul edasi nii oma paberlehes kui ka veebis.

2. detsembri Eesti Päevalehes avalikustatakse võitjad.