Aasta lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg – kas pole mitte tegu küll tõese, aga samal ajal erakordselt nüri ja lausa sileduseni äraleierdatud lausega? Õnn seegi, kui kokkuvõtted aasta aastasse ühte ja sama nägu ei ole.
Kokkuvõtvad teemad on siiski ka tänases LP Autos. Toomas Vabamäe hinnang võimsale Kia Stingerile läheb aga Eesti autoajakirjanike konsensusest teist rada. Olgu öeldud, et algul oli Stingeri loo pealkiri üsna lühike ja konkreetne „Aasta auto”, ent kuna selles LP Autos on ka tegelikust Eesti aasta auto valimisest juttu, oleks see ilmselt parajat segadust külvanud. Mis oleks võib-olla hoopis lahe olnud, sest igasugune segadus on ju olemuselt ebaklišeelik ja isegi värske!

Eesti aasta auto sai aga samuti valitud: tänavu on see Opel Insignia. Parimaid valitakse mitmes kategoorias ning sellest, kuidas autoajakirjanikud kõige paremaid sõidukeid valivad ja missugust mõju see autode soetamisele avaldab, kirjutab Ylle Rajasaar. Opelist sai alles teine mark, mis Eesti aasta auto valimisel esikohta kaitses. Ainult korra varem (2009–2010) on sama juhtunud, siis valiti parimateks kaks Škoda mudelit.

Juttu on ühest kokkuvõttest, mis toob lugejani ammu teada tõsiasja, mille meenutamine ilmselt niipea hapuks ei lähe. Vähemalt mitte seni, kuni me kõik isesõitvates autodes istume: Pokémon Go põhjustas USA-s tuhandeid avariisid ja paljude inimeste surma. Suurel kiirusel kipub inimene aegamisi reaalsus- ja kiirustaju kaotama ning kui tähelepanu või side ümbritsevaga kaob sekundikski, võib sellest piisata, et juhtuks midagi pöördumatult halba.

Niisiis, säilitage silmside reaalsusega ja liigelge ohutult. Ja klišeelikult liiga vara (sest liiga vara pihta hakkav jõulundus on ju samuti klišeeks saanud) soovin kõigile rahulikku jõuluaega.