Vilsandi rahulikku saareelu on viimastel aastatel hakanud rikkuma hooletusse jäetud herefordi veised, kes seal omatahtsi ringi jalutavad, inimesi hirmutavad ja väidetavalt isegi aedu ümber lükkavad.

Loomad tõi saarele kolme aasta eest rahvuspargi endine asedirektor Vello Putk, kelle sõnul aitavad veised maastikku hooldada. Paraku on kohalikud häiritud, sest lehmade eest keegi hoolitsemas ei käi ja nad saavad kogu saarel vabalt liikuda.

"Need kolm veist on meil siin juba pikka aega probleemiks," tõdes saarevaht Jaan Tätte. "Võiks ju arvata, et nad teevad Vilsandile palju head, sest saare suurim oht on umbekasvamine, kuid inimesed kardavad neid ning nad trügivad ka hoovidesse." Tätte lisas, et väikeste lastega suvitajad ei julge oma kasvandikke õuest väljagi lasta. "Väike laps ja suur ettearvamatu loom ei sobi kokku," oli tema arvamus.

Loomade omanik teatas, et olukord on pahameeletormi tõttu juba lahenemas, sest jahimeestele on antud luba pull maha lasta ja kevadel viiakse taraga piiratud alale ka emasloomad. "Teeme seda surve tõttu, kuid ise pean teema tõstatamist pseudoprobleemiks," märkis Putk, selgitades, et ükski koduloom ei saagi metsistuda, sest sellised on kord juba tema geenid.

Veiste omanikuga ei taha aga nõustuda ei saareelanikud ega Kihelkonna vallavalitsus. "Olukord on murettekitav," ütles vallavanem Jüri Saar. "Loodame, et loomade omanik teeb oma plaanid teoks ja hakkab kevadel loomi karjatama."

Suvitaja kardab oma laste pärast

Saare alaline elanik Avo Piisk lisas, et kuigi teda veised ei häiri, kuna nende rajad käivad üle Väike-Vilsandi, mõistab ta sealsete inimeste muret. "Ega see eriti tore ole, kui sulle saarel jalutades tonnine metsistunud veis vastu tuleb," tegi ta olukorra piltlikult selgeks.

Loomade probleemist on Saaremaa veterinaarametile andnud teada ka Vilsandil suvitamas käiv Tiina Randus, kelle sõnul pole seni midagi ette võetud. "Veised käivad mul lausa tagahoovis, kardan oma laste pärast," kurtis ta. "Talvel oleks neile vaja ka söödavat ja joodavat välja panna, kuid omanik käib saarel väga harva." Randuse sõnul saab kahe vanema veisega veel hakkama, kuid inimese hooleta kasvanud noorloom käitub päris agressiivselt.

Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivi Jürisson ütles, et ametile teadaolevalt käib Putk loomi korrapäraselt söötmas. "Kontrollisime seda omaniku jutu põhjal," selgitas ta.