Teatrirahva ametiühingud nõuavad Vene Teatris kohalike kasutamist

Ametiliidud pole rahul, et välislavastajad ja -kunstnikud võtavad kohalikelt töö ära.

 „Leiame, et Vene Teater kaugeneb nii sellest ühiskonnast, mille liige ta tegelikult on, kui ka kultuurilisest ning vaimsest kooslusest, mille üldnimetaja on Eesti teater,” seisab Eesti lavastajate liidu, Eesti lavastuskunstnike liidu ja Eesti näitlejate liidu ühispöördumises kultuuriministeeriumile. Vene Teatrile pannakse pöördumises pahaks, et Eesti riigi rahastamisel toimiv teater toob liiga palju sisse lavastajaid ning kunstnikke Venemaalt, mistõttu kannatavad siinsete erialaliitude liikmete eneseteostusvõimalused.

Eesti lavastajate liidu esimehe Tiit Palu sõnul on liidu seisukoht eelkõige ametiühinguline. „Võrreldes meie naabrite Soome või Rootsiga, kus külalislavastajate sissetoomiseks on vajalik erialaliitude nõusolek ning kehtestatud leppetrahvid, on Eestil palju arenguruumi,” leidis Palu, kelle juhitud liidus on ligi sadakond liiget ja veerandsada aktiivset lavastajat.

Külalised on toredad

Näitlejaid esindav Gert Raudsep sõnas, et kirja toon ja sõnastus ei anna kõige paremini edasi nende liidu huve. „Näitlejate liidu liikmeid on Vene Teatris kokku 36 inimest. Külalised on toredad, aga oleks vaja arendada oma maja inimesi ning truppi tervikuna,” märkis Raudsep.

Teatrikunstnik Maret Kukkur, lavastuskunstnike liidu esimees, lisas, et Vene Teatri käitumismall väliskülaliste kasutamisel on kujunenud tendentsiks. „See ei ole provokatsioon, aga koostasime täiesti teadlikult ametliku kirja, et see asi riigi toetusel elava teatri puhul tähelepanuta ei jääks,” ütles Kukkur.

Napilt poolteist aastat Vene Teatrit juhtinud Jaanus Kukk liitude kriitikaga ei nõustu. „Alles märtsikuust õnnestus meil paika saada uus kunstiline juht (Natalia Lapina – toim), seni oli  tegu sisuliselt tulekahju kustutamisega,” põhjendas Kukk. Kuke sõnul oli ta ministeeriumisse jõudnud kirjast teadlik, ent teatrijuhti hämmastab soov valida asjaajamiseks esmalt ametlik tee. „Kõigepealt oleks võinud teha kokkusaamise minu ja kunstilise juhiga,” lisas ta. Kukk kinnitas, et tema sooviks teatrijuhina on korraldada Eesti-Vene ühisprojekte.

Eesti etendusasutuste liidu juht Rein Oja ütles, et ei saa ette kirjutada, mis järjekorras asju tuleks ajada, ent esmalt oleks võinud probleemi lahendamiseks pöörduda teatriliidu poole. Sama arvas ka kultuuriministeeriumi teatrinõunik Tõnu Lensment.

Valik praegusest repertuaarist

Laval on „Maru­koe­rad”

ja „Alasti tõde”

•• Moskva lavastaja A. Trifonovi ning kunstniku J. Kljugvanti koos­töös näeb Vene Teatri laval prae­gu Quentin Tarantino „Maru­koe­ri”.

•• Repertuaaris on samuti Fonvi­zini vodevill „Amorid lumes”, lavastaja J. Granitova ja ballett­meister M. Suvorova Moskvast, kunstnik Rosita Raud.

•• Ginkase kursuselt on laval ka Aljona Anohhina ja Moskva kunstniku-lavastaja Dmitri Razu­movi ühislooming „Palat nr 6”.

•• Tuntud lavastaja Kama Gin­kase õpilane Anton Kovalenko ning Nikolai Slobodjanik Peter­burist tõid lavale Gogoli „Hullu­meelse päeviku”.

•• Peterburi tandemi Aleksei Ute­ganovi ja Femistokl Atmadzasi ühistööna valminud Henrik Ibseni „Kummitused” on laval olnud aasta.

•• Filosoofiline komöödia „Alasti tõde” jõudis vaatajateni moskvalaste Vladimir Petrovi, Igor Kapitanovi ja Fagilja Selskaja abiga.