Põhja-Korea liidri Kim Jong-ili noorim poeg osutuks isa mant­lipärijaks saades enamiku analüütikute arvates nõrgaks juhiks, kes valitseks vana kaardiväe armust.

Kim Jong-uni noorus (25) ja kogenematus teevadki temast tippfunktsionääridele sobiliku kandidaadi, et jätkata Kimide dünastia võimu riigis, kus nad on valitsenud algusest peale ehk enam kui 60 aastat.

Šveitsis hariduse saanud Jong-uni peetakse Kim Jong-ili kolmest pojast kõige võimekamaks, ent vaatlejate meelest ei ole tal kogemusi ega autoriteeti, ohjeldamaks sõna otseses mõttes vanameestest koosnevat kõrgemat juhtkonda, kui tema isa peaks ootamatult siit ilmast lahkuma. Seitsmeküm­nendates ja kaheksakümnendates eluaastates mehed ei tõtta täitma noormehe käske, uskusid Reutersi küsitletud analüütikud. Kuid samal ajal vajavad nad Kimide dünastia jätkumist, et säilitada oma ametikohad.

Rahvas on pimeduses

Lõuna-Korea allikate väitel on võimujärgluse protsess alles algfaasis, kusjuures pole teada seegi, kui palju rahvas toimuvast üldse teab. Jong-uni kuulutamine isa järglaseks on olnud tähelepanu all pigem mujal maailmas kui Põhja-Koreas endas. Ilmselt on vaid kõrgemale armee- ja parteijuhtkonnale antud teada, et Jong-uni tuleb pidada järgmiseks juhiks.

Möödunud aasta augustis elas 67-aastane Kim Jong-il üle südameataki ja kadus mitmeks kuuks avalikkuse eest. Tänavu aprillis ilmus ta taas välja ning tegi ka ühe oluliseks peetava kaadrimuudatuse, määrates mõjuvõimsasse riiklikku kaitsekomisjoni oma väimehe Jang Song-thaeki. Analüütikute meelest saab vana Kimi surma korral just temast tegelik valitseja seniks, kuni järglane kogemusi ja autoriteeti kogub. Ilmselt pole põhjust kahelda, et rahvas aktsepteerib dünastia jätkumist, kuid sellegipoolest on Jong-unil käia pikk tee, et rajada samasugust isikukultust, millega tema vanaisa ja isa hakkama said.

Kim Jong-ili isa, riigi asutaja Kim Il-sung kuulutas oma poja võimujärglaseks juba 1974. aastal. Seega valmistati võimuvahetust ette kogunisti 20 aastat, kuid asjatundjate hinnangul kulus Jong-ilil pärast isa surma 1994. aastal siiski veel paar aastat, et enda positsiooni kindlustada.

Jong-ili tervisliku seisundi kohta pole mingeid kindlaid andmeid. On küll väheusutav, et tal on sama kaua aega pojast troonipärijat teha kui tema isal. Vaatlejate meelest on aga ka võimalik, et Jong-il taandub ametlikult võimu juurest, lastes poja uueks liidriks kinnitada ja jäädes siis justkui kõrvaltvaatajana tema positsiooni kindlustama.

Millal võiks selline võimuvahetus toimuda? Analüütikud spekuleerivad 2012. aastaga, sest siis tähistatakse Kim Il-sungi 100. sünniaastapäeva ning võimud on selle juba ette kuulutanud pöördepunktiks „suure ja õitsva riigi” ülesehitamisel.

Asjatundjate arvamusi

Suh Jae-jean

Korea ühinemise instituut

•• „Noorimat poega peetakse kõige kergemini juhitavaks. Mõneks ajaks kujuneb ta kindlasti lihtsalt nöörist tõmmatavast nukust liidriks.”

Välissuhete nõukogu

New Yorgi mõttekoda

•• „Kinnitamata teated varasematest tapmiskatsetest ja puhastustest armeeladvikus koos meetmetega, mida Kim rakendab oma turvalisuse tagamiseks riigis ringi liikudes, viitavad sellele, et sõjaline riigipööre on võimalik.”

B. R. Myers

Dongseo ülikooli ekspert

•• „Järglase isik ei olegi nii väga tähtis selles mõt­tes, et ta peab nii ehk naa jätkama sama poliitikat ja ideoloogiat.”

Stsenaariumid

••    Rahulik üleminek

Mida kauem Kim Jong-il elab ja võimalikult tervena võimule jääb, seda suurem on tõenäosus, et võim lähebki üsna sujuvalt üle tema pojale Kim Jong-unile. Kui Jong-unil on 15–20 aastat oma positsiooni kindlustamiseks, võib ta jätkata Kimide dünastiat. Väidetavalt on Jong-unil Jang Song-thaeki toetus, kes arvatakse olevat võimuhierarhias teisel kohal.

••    Segane üleminek

Kim Jong-ili surm või teovõi­me­tuks muutumine raskendaks võimuvahetust. Arvestades Jong-uni noorust ja asja­olu, et rahvas ilmselt ei teagi veel tema olemasolust, on raske uskuda, et ta suudab lähi­ajal kindlalt võimu haarata. Kõige sujuvamaks võib võimuvahetus sel juhul kujuneda siis, kui eliit on valmis vahevalitsejana toetama Jangi.

••    Sõjaline riigipööre

Kim Jong-ili ootamatu surm võib kaasa tuua sõjaväelise putši. Tuumapommi- ja raketikatsetused ning sõjaga ähvardamine viimasel ajal võib viidata sellele, et sõjaväeladvikul on oluline roll riigi poliitika määramisel. Väidetavalt on just armee juhtkonnast lähtunud mõned varasemad katsed Kim Jong-ili kukutada.

••    Riigi kokkuvarisemine

Võimuvõitlus juhtkonnas võib laieneda üleriigiliseks kriisiks ja kuigi analüütikud peavad seda üldiselt ebatõenäoliseks, võib see vallandada miljonite inimeste pagemise lõunasse või üle vähem kontrollitud põhjapiiri Hiinasse.