1,5 miljonit korda aastas kõlab: „teil on rinnavähk”
Rinnavähk on kõige levinum vähiliik naistel nii Eestis kui ka kogu maailmas.
Kõige rohkem rinnavähi juhtumeid diagnoositakse USA-s ja Suurbritannias, mistõttu on need kaks riiki ka ennetus- ja teavitustöö kampaaniates tihti eeskõnelejad. Madalama elatustasemega riikides ja arengumaades, kus ei ole ennetus- ja teavitustööks piisavalt ressurssi ning ka arstiabi on raskesti kättesaadav, on rinnavähki suremus oluliselt suurem.
Eesti vähiregistri andmetel diagnoositakse igal aastal rohkem kui 650 uut rinnavähi juhtumit, kuid kahjuks on ligi 25%-il naistest haigus juba avastamise hetkel kaugele arenenud. Kuid varajase avastamise korral, kui vähirakud ei ole veel tunginud ümbritsevatesse kudedesse, on raviefekt 98–100%.
Rinnavähi teke on suuresti seotud keskkonnas leiduvate kantserogeensete ainete hulga kasvuga, kuid põhjustks võivad olla ka emotsionaalsed probleemid.
Organisatsiooni Worldwide Breast Cancer hinnangul võiks rinnavähki suremus väheneda ligi kolmandiku võrra, kui haigus avastataks varajases staadiumis. See tähendab 400 000 inimelu aastas.
Rinnavähi riskitegurite hulgas on mitmesuguseid faktoreid, mis rinnavähiohtu suurendavad, kuid neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad riskifaktorid.
Roosa lint on rahvusvaheline sümbol rinnavähi teadlikkuse suurendamiseks. Esimest korda kasutati seda New Yorgi jooksuvõistlusel rinnavähi üleelajatele aastal 1991, kus Susan Komen G. for Cure’i sihtasutus seda kasutas (tegemist on kõige tuntuma suurema rinnavähi vastase võitluse organisatsiooniga USA-s).
1 Olla naine (naissuguhormoonide mõju)
2 Perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga)
3 Vanus üle 50 eluaasta (risk suureneb juba 40-aastaselt, kasvades vanuse suurenemisega).
Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on rinnavähi varajaseks avastamiseks kõige olulisemad faktorid haridus ja uuringuprogrammid..
