Ägedaimad lahingud Nõukogude ja Saksa vägede vahel puhkesid Iru peakindlustusjoone ees. Sakslaste pealetung Tallinnale algas 20. augustil 1941, 24. augustil jõuti Iru ja Lehmjani ning 26. augustil olid sakslased Pirita jõe ääres.
Otserünnakuga polnud mõtet Iru kindlustusi vallutada ning sakslased suunasid pealöögi Väo külale. Nad ületasid 25. augustil Pirita jõe, vallutasid Soodevahe, Väo ja Kuristiku küla ning jõudsid Ülemiste kandis linnaservale.
Kolme päevaga tungiti kesklinna
26. augustil kell 9 alustas sakslaste 151. jalaväerügement Ülemiste piirkonnas pealetungi, jõudis lõunaks raudteeni ning vallutas raskes võitluses Dvigateli vagunitehase ja Ülemiste lennujaama. 27. augustil kell 8 õnnestus neil jõuda Punase tänava joonele, kella 12-ks Pallasti tänavani. Sakslaste I pataljon kandis suuri kaotusi laevadelt, tselluloosivabrikust ning soomusrongilt avatud kuulipildujatule tõttu. Sama päeva õhtul lähenesid Narva maanteelt uued Saksa väed ning venelased tõmbusid tagasi Kadriorgu. Hiljem üritati teha vasturünnak, kuid see ebaõnnestus.
Samal ajal leidis aset suurtükiduell Saksa raskepatareide ja Vene ristlejate ning miinilaevade vahel. 27. augustil jõudsid Saksa väed Russalkani ning lõikasid sellega läbi 1. merejalaväebrigaadi taganemistee. Suurem osa Nõukogude merejalaväelastest langes vangi.
Kuni sakslased polnud jõudnud Tallinna–Tapa raudteeni, toetas Nõukogude vägesid soomusrong kapten Zivoderi juhatusel. Kui sakslased olid Lasnamäel väljas, taandus rong Nõmmele. Laiarööpmeline soomusrong tulistas ka raudteeäärsesse hõredasse metsa peitunud ümberkaudseid elanikke ning nende koduloomi.
28. augustil alustas 151. jalaväerügemendi II pataljon pealetungi kesklinna suunas ning jõudis kell 13.30 Raekoja platsile. Suuremat vastupanu osutas sakslastele 156. laskurpolgu koondpataljon 27. augustil põleva tselluloosivabriku juures peetud lahingus. Punaarmeed toetas Ülemiste mäelt kuulipildujatulega kitsarööpmeline soomusrong.
Raamatupidamine pärast sõda
Äge lahingutegevus põhjustas suuri kaotusi kogu piirkonnas. Iru ja Priisle kandis peetud lahingutes hävis suurem osa Iru külast, sealhulgas mõni aasta varem valminud rahvamaja ning moodne kooli- ja vallamaja koos arhiiviga.
Pärast lahinguid koostatud ülevaatusaktist selgub, et kindlustuste ehitamisel oli tarvitamiskõlbmatuks muudetud 300 m2 vanadekodu heinamaad ja taganevad punaväelased põletasid maha 200 m2 suuruse sigala. Punaarmee rekvireeris seitse hobust ning kannatada said kõik Iru vanadekodu elumajad.
Priisle külas hävis Nõmme talu, alles polnud enam ka Luu talu maju. Vanal Nehatu koolil oli kolm mürsuauku ja lauda mõlemad otsad puruks, surma sai hobune ja vasikas.
Lahingute ägedust tõendas hulk purustatud sõjatehnikat Priisle ja Väo küla ümbruses. Veel 1942. aasta augustis oli kaks demonteeritud laevakahurit Iru vanadekodu lähedal, maasse vajunud Vene tank Rehe talu juures, kaks põlenud Vene tanki ja veoauto Kasemetsa talu krundil ning purunenud Vene tank Väo talu maadel.
Väo külas Lagedi tee ääres vedeles kaks purukslastud tanki, Tooma talu maadel soomusauto ja põlenud veoauto, Jaani talu juures kunagi Eesti sõjaväele kuulunud tank, Nehatu vana koolimaja ümbruses kaks sõjaveokit ja kaks Vene kahurit.
See on murdosa lahingutes hävinenud sõjatehnikast. Alates Russalka piirkonnast kandis iga maja ning aed sõjajälgi. Seintes oli tihedalt kuuliauke, kogu Lasnamäe täis pommilehtreid ning purustatud ja hüljatud sõjatehnikat. Hävis Lasnamäe raadiosaatejaam ja Põhja tuletorn koos lähedal asunud meteoroloogiajaamaga.
Punaväelaste vasturünnaku ajal hävis kohvimaja Kaljuvald koos lähedaste hoonetega, kõlbmatud olid suurem osa Dvigateli hoonetest, Toferi kudumisvabrik ja paljud teised tööstushooned. Üht elamut tabas sõjalaevalt lastud mürsk, mis tungis läbi vaheseinte keldrisse ja lõhkes seal.
Suurt kahju tekitasid taganevad Nõukogude sõjaväelased. A. Veimeri 9. juulil 1941. aastal naela- ja traaditehasesse Metallist saadetud telefonogrammis öeldi, et tehase varade jätmine vaenlasele on seadusega karistatav. Selliseid meeldetuletusi said teisedki ettevõtted.
