20 aastat tagasi: Europarlament nõudis vabadust Balti riikidele

Kakskümmend aastat tagasi, 13. jaanuaril 1983, võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni olukorrast Eestis, Lätis ja Leedus, milles nõuti Balti rahvastele enesemääramisõigust.

Nõukogude kommunistlikule režiimile mõjus see kui herilasetorge.

23. augustil 1979 jõudis avalikkuse ette 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku märgukiri, milles nõuti Molotov-Ribbentropi pakti tühistamist ja Balti riikide iseseisvuse taastamist. Dokument sai nimeks Balti Apell ning sellega ühines ka viis vene vabadusvõitlejat, sealhulgas Nõukogude vesinikupommi isa, akadeemik Andrei Sahharov.

Apell jõudis Läände läbi Stockholmi, Müncheni ja Moskva, ent ei tekitanud seal ühe autori – Enn Tarto sõnul algul erilist furoori:

“Balti apellile olid Läänes algul küllaltki tagasihoidlikud vastukajad. Põhilised vastukajad olid Nõukogude Liidus: tulid ülekuulamised, läbiotsimised, arreteerimised. Paari aasta jooksul pandi kõik Balti Apelli organiseerijad kinni,” sõnas Tarto Raadio Vaba Euroopale.

GULAGi komandeeriti ka neli allkirja andnud eestlast: Mart Niklus, Enn Tarto, Endel Ratas ja Erik Udam.

Siiski oli Läänes üks prominent, kes võttis baltlaste saatuse oma südameasjaks. See oli 1912. aastal Austria-Ungari kroonprintsina ilma sündinud Otto von Habsburg. Antikommunistist poliitik soovitas saata apell ÜRO dekoloniseerimiskomiteele ning asus Europarlamendi liikmena ette valmistama Balti riikidele vabadust nõudvat resolutsiooni.

13. jaanuaril 1983 vastuvõetud dokument viitas Balti Apellile, Tartu rahulepingule ja Helsingi lõppaktile. Eestit, Lätit ja Leedut nimetati okupeeritud riikideks, kelle iseseisvus kadus Molotov-Ribbentropi pakti tulemusena.

Europarlamentäärid kutsusid tollal kümne Euroopa Ühendusse kuulunud riigi välisministreid üles tõstatama Balti riikide olukorra küsimuse ÜRO ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise raames.

Toonase dissidendi Tunne Kelami sõnul oli toonane resolutsioon erakordne ja positiivne üllatus Balti riikide vabadusvõitlejatele ning andis neile juurde moraalset jõudu. Impeeriumi pealinnas Moskvas tekitas see aga kõhedust ja külma higi:

“Ta avaldas selget mõju Kremlile ja Nõukogude võimule, sest kui kutsuti üles Helsingi jätkukonverentse kasutama Balti rahvaste saatuse teadvustamiseks või suunama asja ÜRO dekoloniseerimise allkomiteesse, siis see pidi Moskvas tekitama natuke kõhedust. Just see kõheduse tekitamine, see Moskva ebakindlustunde taasvirgutamine, et need alad ei kuulu seaduslikult neile – oligi kõikide jõupingutuste põhiline eesmärk.”

Nõukogude Liidus oli täna 20 aastat tagasi võimutüüril Juri Andropov. Tankirünnakuni Vilniuses jäi kaheksa aastat. Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumiseni sealt veel kukesamm.