2007. aastal kirjutas pensionär notar Mare Milleri juures alla Sampo pangaga sõlmitud leppele, millega tema korter läks tagatiseks tema lähedaste abielupaari korteri ostuks. Ta kirjutas lepingule alla, saades aru, et tema on kolmeks aastaks käendaja. „Niimoodi mulle seletati. Väga närviline õhkkond oli seal, kui oli allakirjutamine. Mulle selgitati igal juhul, isegi kui midagi juhtub tagasimaksmisega, siis läheb võla katteks müüki esimesena ikkagi see laenuga ostetud korter, mitte minu oma,” rääkis vanaproua. 2008. aastal andis pank abielupaarile veel täiendavalt laenu.

Korterid korraga müüki

Korteri ostnud mees suri 2010. aastal enesetapu tagajärjel ja võlga jäi edasi maksma üksnes leseks jäänud naine, kes aga sattus haiglasse. Niisiis tekkisid raskused laenu tagasimakmisega. Pank lubas sellega küll arvestada, kuid asi päädis sellega, et mõlemad korterid pandi võla katteks korraga müüki. Vanainimese korteri täitemenetlus käib, kuigi ta pöördus ka kohtusse palvega see peatada. „Kõik kinnitavad, et inimlikult saavad nad aru, aga midagi justkui mitte keegi teha ei saa,” ütles murest murtud naine.

Abielupaari ja vanaproua ühishüpoteegi seadis Sampo pank 2007. aastal summale 1 690 000 krooni. Abielupaarile anti laenu 915 000 krooni. Tagatiseks oli laenu eest ostetud kahetoaline Mustamäe korter ja vanaproua ühetoaline korter.

Esialgses lepingus oli aga kõige muu kõrval ka klausel, mis oli sõnastatud nii: „Ühishüpoteegiga on tagatud hüpoteegipidaja nõuded alljärgnevalt: [---] Kõik nõuded x ja y (inimesed, kes korteri ostmiseks laenu võtavad) vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja, x ja y vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisa- ja/või muutmiskokkulepetest.”

See klausel tähendab, et abielupaar võib pangaga sõlmida uusi lepinguid ja võtta uusi laene ja vanainimene on muudkui ikka oma korteriga tagatiseks, samal ajal ei ole tal õigust kogu toimuva kohta mitte midagi teada ega seda seega ka mingil moel takistada.

Kui usutav on reaalsuses, et kui käendaja sellest aru saaks, siis ta nõustuks sellise tingimusega? Kuuldes Eesti Päevalehe käest selle punkti sisu, raputab vanaproua pead… „Ma ei oleks üldse hakanud käendajaks, kui ma oleksin teadnud, et panen oma korteri niimoodi riski,” ütleb ta.

Mida vanaproua samuti ei teadnud ega tea siiani, on, mis laenuga üldse toimub: kui suur oli tegelikult abielupaarile antud laenu summa, kui palju on tagasi makstud, millal leping üles öeldi, kuidas arvutati intressid ja viivised. Kogu seda infot ei pea pank vajalikuks tagatise andjale teatavaks teha.

Alles kohtutäituri teatest saab käendaja lugeda, et võlgnike viiviste summa on üle 5000 euro. Tohutu summa, mida iga lepingu osapool, kes oma õigustest aru saaks, vaidlustaks. Miks pank üldse lasi viivistel terve aasta koguneda? Miks ei oleks võinud lepingut kiiremini üles öelda? Vastus näib olevat lihtne: kui teisel poolel ei ole oma juriidilist nõustajat, ei oska ta midagi enda kaitseks öelda ning tegutseb üksnes pank.

Hüpoteegi seadmise lepingu juurde ei ole lisatud laenulepingut, seega juba seda sõlmides käendajal info puudus. Samal ajal vastutab käendaja selle võetud laenu eest solidaarselt.

Kümnetel sama probleem

Ühishüpoteegi seadmise protseduur näeb tavaliselt välja nii, et tüüplepingu koostab panga juristide tiim, kes saadab selle siis notarile. Oma korteri tagatiseks andja tuleb notari juurde, kes peaks siis selle sisu ja tagajärgi temale tutvustama. Inimene saab lepingut näha alles seal kohapeal. Notarid saavad lepingusse lisada ka kirjalikult oma selgitused. Ent näiteks Ruthi lepingus ei ole notar kirja pannud ühtegi selgitust tema, lisatagatise andja õiguste ja kohustuste kohta, ega ole seal ka kirjas, millal ja mis tingimustel nõue hüpoteegi andja vastu pööratakse.

Mitmed juristid on Eesti Päevalehele kinnitanud, et sama klausliga on probleeme paljudel inimestel. Eelmisel neljapäeval toimus Tallinnas Lindakivi keskuses juristide liidu tasuta õigusnõustamine, kus 88 pöördujal oli just seesama probleem – võlanõuded ja käendused. 14 inimest olid teisele inimesele käendajaks hakkamise tulemusel kaotanud täielikult oma varad.



KOMMENTAAR

Pank: lepingud ei eksita

Sampo panga pressiesindaja Anneli Rõuk andis teada, et konkreetseid juhtumeid nad ei kommenteeri, viidates vajadusele hoida pangasaladust. Üldisemalt rääkides kinnitas panga esindaja, et reaalset laenusummat käendajale ei näidata ning kuna lepingut tutvustatakse notari juures, ei saa leping olla eksitav.

Küsisime pangalt, miks pank ei täida võlaõigusseadusest tulenevat kohustust käendajale infot anda. Sest võlaõigusseaduse kohaselt, kui laenuvõtja ei täida laenukohustust ja nõuded esitatakse hüpoteegi andja vastu, on hüpoteegi andjal õigus esitada võlanõude kohta vastuväiteid.

Rõugu sõnul annab pank infot tagasimaksete korrektsuse, kuid mitte reaalsete arvude kohta, mida peab pangasaladuseks. Samuti ei ole panga arvates eksitav klausel, mis lubab laenuvõtjal võtta uusi laene, jättes ka selle tagatiseks hüpoteegi andja vara, teda sellest teavitamata.



KOMMENTAAR

Notarid: selgitame, kui vaja

„Nõustume, et käenduse andmine teiste isikute laenude tagamiseks võib käendajate jaoks probleemseks osutuda,” kinnitas notarite koja tegevdirektor Eve String. „Kuna käendajal ei ole pea kunagi täielikku ülevaadet ja kontrolli laenu üle ja käendaja kohustused ei pruugi olla piisavalt selgelt määratletud,” kinnitas ta.

Küsimusele, kas notarid saaksid midagi teha, et inimesed, kellele nemad peavad tehingute sisu selgitama, tehingute sisust paremini aru saaksid, vastas String pärast mitmekordset küsimist: „Pole küll kunagi väitnud, nagu ei saaks või ei peaks notarid vajadusel lepingute tagajärgi põhjalikumalt selgitama.”

String märkis, et viimasel ajal on tulnud üha enam ka kohtuotsuseid, kus sellised kõikehõlmavad ühishüpoteegiga lepingud on tarbijale kahjuliku tüüptingimuse pärast kehtetuks osutunud. „See, miks eriti täiendava tagatise andjale laenusummade kohta infot ei anta, tundub ka meie jaoks arusaamatu, kuna võlaõigusseadusega on sätestatud võlausaldaja vastav kohustus ning kui seda ei täideta, siis on käendajal õigus nõuda sellega tekitatud kahju võrra tema vastu suunatud nõude vähendamist,” lisas String.