770 päeva teadmatust ja üksindust
Enam kui kaks aastat õhus püsinud Andrus Veerpalu dopingusüüdistus pani proovile paljude inimeste taluvuse.
Tund pärast Andrus Veerpalu kohtuvõitu nuuskab suusaliidu büroojuhataja Ülle Viinapuu ikka veel nina. Ta sõnad toppavad ja takerduvad nuttu. Ülle püüab alustada lauset „See on selline kergendus, et…”, kuid lõpuni rääkida ei saa. Täpselt nii nuttis Ülle ka 770 päeva tagasi, kui 14. veebruaril tuli teade Andruse negatiivsest A-proovist. See oli ootamatu, et ametnik nutab. Aga Ülle teadis, mis mees on Andrus Veerpalu. Talle oli isiklikult solvav, et keegi võis Andrust ja dopingut üldse ühte lausesse panna!
Eile, mõni minut pärast kella 13 helistas Ülle Viinapuule suusaliidu kolleeg. Teade oli lühike: Andrus sai võidu! Seda ei teadnud tol hetkel Eestimaal veel keegi, sest suusaliidul oli Aivar Pilve advokaadibürooga kokkulepe, et esimesena saaksid otsusest teada just
nemad.
Ülle istus oma autos, võti süüteaugus, ja helistas, vererõhk erutusest laes, kohe Angela Veerpalule. Ülle teab, kui tähtis oli Angela oma mehe kõrval. Aga proua Veerpalu ei võtnud toru. Telefoni käest pannes mõtles Ülle, et mida olekski tal üldse Angelale öelda. Nad on lähedased sõbrad, kes võivad teineteisele alati helistada, kuid see olnuks esimene kord, kui Ülle oleks ainult vaikinud. „See olnuks sõnatu kõne,” usub Ülle.
„Aga mida öeldagi, kui tead, et ühe inimese, isegi paljude inimeste elu on rikutud?” küsib Ülle Viinamägi.
Täpselt sama, kuid teises sõnastuses ütleb ka Andrus Veerpalu õde Anu Taveter.
