Hipodroom kolis Merimetsa

Sellest hipodroomist on tänaseni säilinud vaid Võidujooksu tänava nimi, mis on juba üle saja aasta vanune.

Hipodroom ei tegutsenud kaua, küll aga jätkas tegevust Tallinna Hipodroomi Selts, kes ostis 1917. aastal hobusekasvatuse peavalitsuselt saadud litsentsi ja abirahaga seitse orlovi tõugu mära ja Harku järve

ääres Järve talu.

1922. aastal osteti Paldiski mnt ja Merimetsa tee nurgal asuv 16,5 ha suurune krunt, kus esimesed võistlused peeti juba 25. novembril 1923. aastal. Hobuste võidusõidutee pidulikul avamisel esines kõnega riigivanem Konstantin Päts. Hoolimata tihedast lumesajust ja tormist oli pealtvaatajaid murruna kogunenud.

Krundi omandamine, võiduajamistee ja vajalike hoonete ehitamine läks seltsile maksma 25 miljonit marka. Ringtee oli ligi kilomeetri pikkune ja pealtvaatajate tribüünil ruumi umbes 7000 inimesele.

Hipodroomi juures tegutses ka totalisaator, vastava sissemaksuga kihlvedude korraldus. Totalisaatori valvekomitee esimees oli siseministeeriumi esindaja, liikmed aga põllumajanduse peavalitsuse, riigikontrolli ja seltsi esindajad. Kihlveo sissetulekust läks 9% seltsile kulude katteks ja auhindadeks, 1,5% põllutööministeeriumile sugutäkkude ostmiseks, 1% siseministeeriumile valvekuludeks.

Tallinna Hipodroomi Selts asus juba samal aastal nõuetekohast spordiplatsi ja tribüüne välja ehitama. Uuel spordiväljakul oli võimalik harrastada kergejõustikku, jalgpalli, murutennist jt spordialasid. Talvel oli kavas sinna ehitada jäämägi ja liuväli.

Hipodroomil toimus ka muud laadi üritusi. Populaarseks kujunesid Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste iga-aastased spordipeod. Suurt huvi äratas kaasaegse lahingu demonstreerimine. Nendest manöövritest võtsid osa isegi suurtükid, rääkimata kuulipildujatest ja automaatrelvadest. Kui patareid hakkasid “vaenlast” tulistama, purunesid tribüünil aknaklaasid. Ei puudunud ka naljanumbrid.

Teise maailmasõja ajal kujunes Paldiski maanteel asuv hipodroom tallinlaste mobiliseerimise kohaks. Paljudele siia kogunenud meestele osutus see viimaseks peatuspaigaks kodumaal.

Vene ajal peeti põllumajandusnäitusi

Sõjajärgse hipodroomi tegevusest võiks esile tõsta põllumajandusnäitusi.

Siin võis 1950. aastatel näha lehmi, kes andsid aastas üle 5000 ja 6000 liitri piima, üle tonni kaaluvaid tõupulle, raskeid koormaid vedavaid hobuseid, silmapaistvalt suuri ja rohkelt villa andvaid lambaid, palju munevaid kanu, erakordselt suuri juurvilju jms.

Aeg-ajalt demonstreerisid sõjajärgsed artellid oma meistrimeeste põlveotsas kokku monteeritud tööpinke.

Hipodroom on sõjajärgsetest aastatest alates kuulunud eri asutustele. 1960–1980 oli see Tori näidissovhoosi isemajandav osakond, 1980–1992 Tallinna aiandussovhoosi ning 1993–1994 AS-i Tallinna Hipodroomi oma. Viimane pankrotistus 1994. aastal ning seejärel läks hipodroom eravaldusse.

Tallinna hipodroomi puhul ei saa jätta mainimata, et tegemist on Baltimaade ainsa hipodroomiga.