Aafrika põlde rüüstavad rändtirtsud on jõudnud lõunatuultega Eestisse
Läinud laupäeval jäi Häädemeeste kandis asuvas Pulgoja linnurõngastusjaamas roolindude püügivõrku kinni Eestis üliharva trehvatav rändtirts.
Eesti linnuharulduste komisjoni esimees, loodushuviline Margus Ots rääkis, et tema üllatus oli tohutu suur, kui ta ühes lindudega pidi võrgust kauge külalise välja noppima. „Üsna sageli satuvad linnupüügi võrkudesse kiilid ja teised suurputukad. Kuid rändtirts on meile siiski väga harva külla sattuv elukas,” rääkis Ots.
Viimati said linnumehed rändtirtse oma loorvõrkudest välja noppida 2007. aasta augustis. Ka siis jäid rändtirtsud võrku kinni Pulgojal. Toona said ornitoloogid võrkudest välja võtta koguni viis rändtirtsu. Sel aastal on fikseeritud vaid ühe rändtirtsu sattumine Eestisse, kuigi siin-seal on just linnuvaatlejad silmanud enda arvates rändtirtse.
Esimene eksemplar
Otsa sõnul suutis ta laupäeval võrku kinni jäänud rändtirtsu ilusasti lahti harutada ja putukas jäi täiesti terveks. Nüüd on rändtirts rännanud Tartusse ülikooli loodusmuuseumi, kus temast saab neil päevil uus eksponaat.
Muuseumi peavarahoidja Jaan Luigi sõnul on putukas praegu tema töölaual. „Sirutame teda nõelte abil veidi väljapoole ja siis paneme ta juba eksponaatide hulka,” ütles Luig. Teadaolevalt ei säilitata üheski Eesti muuseumis ühtegi Eestis kogutud rändtirtsu eksemplari.
„Isegi kui need rändtirtsud meile satuvad, siis veelgi suurem haruldus on see, et see rändtirts niiviisi tervelt kätte saadakse. Teadupoolest on rändtirtsud kõvad lendajad,” rääkis Luig. Pikaaegne loodusmees Luig väitis, et lisaks sellele, et rändtirtse on varasematel kordadel nähtud peamiselt Lääne-Eestis ja saartel, fikseeris tema kolleeg Aivo Tamm möödunud nädalal rändtirtsu Tartumaal Alatskivil.
„Kätte tal seda rändtirtsu saada ei õnnestunud. Kuna ta on aastaid tegelenud sihttiivaliste rohutirtsude ja ritsikatega ja rändtirtsu lend on väga spetsiifiline, siis täiesti kindlalt minu kolleeg ei eksinud,” rääkis Luig.
Mitte üksnes eksootilised putukad pole palavate ilmadega viimastel kuudel Eestisse välja jõudnud. Margus Otsa sõnul on Pulgojal sel suvel võrgust välja võetud kuus padu-roolindu.
Linnuharulduste komisjoni andmetel on Eestis seni vaid neli selle liigi kinnitatud vaatlust, mis kõik pärinevad möödunud sajandi viimasest kümnendist.
Padu-roolinnu pesitsusareaal asub Eestist kagus, ulatudes kuni Ukraina lõunaosani.
Laastamistööks vaja miljoneid
•• Entomoloog Urmas Tartese sõnul pole midagi eriskummalist selles, et rändtirtsud on taas Eestisse jõudnud ja tema hinnangul võib neid siin kandis olla rohkemgi. „Eestis puudub rändtirtsude süsteemne jälgimine, mistõttu leitakse üksikuid putukaid täiesti juhuslikult,” selgitas Tartes.
•• Tõenäoliselt Aafrikast Eestisse tuultega sattunud rändtirtsud võivad putukauurija sõnul rännata ka märksa pikemaid vahemaid. Nii on registreeritud juhtumeid, kus Aafrikast on rändtirtsud jõudnud Lõuna-Ameerikasse.
•• Eestis rändtirtsud siiski ellu ei suuda jääda. Samuti pole karta ka seda, et üksikud rändtirtsud võiksid hakata põlde ja rohumaid laastama. „Kurikuulsa laastamistööga üksikud rändtirtsud hakkama ei saa, selleks on vaja ikka kümneid tuhandeid või isegi miljoneid isendeid,” lisas Tartes.
•• Rändtirts on maailmas üks levinumaid tirdi liike, keda esineb Aafrikas, Aasias, Austraalias ja ka Euroopas. Rändtirtsud on võimelised tuult kasutades lendama kiirusega 15–20 kilomeetrit tunnis, liikudes päevas edasi kuni sada kilomeetrit.
