Olga näitab oma elutoa nurka, kus hallitab. „Meie seinad nutavad,” ütleb ta nõutult. Nii tema kui ka lapsed on rõskes korteris elamisest saanud tõsiseid tervisehädasid. Foto: Karin Kaljuläte

„Meie seinad nutavad,” ütleb pereema Olga oma Tallinna korteri niiskeid seinu näidates. Pere elutoa diivan on seina äärest keset tuba tõmmatud, sest vastu seina seistes läheks ta niiskust saanuna halvasti lõhnama – sinna nahka läks juba eelmine diivan. Kaks väikest poissi elavad kõrvaltoas, kus seintel on hallitus ajutiselt üle värvitud, et veidigi seda varjata. „Oleme remontinud ja remontinud, kuid sellest ei ole kasu. Ülevalt tuleb ikka kõik meile kaela,” sõnab ta.

Olga pere elab Tallinnas teisel korrusel 1940-ndatel ehitatud kortermajas, mille vana katus laseb läbi. Nende kohal olevas korteris elab aga üksik vanamemm, kes ei ole remondi tegemisega nõus. Täpselt Olga pere elutoa kohal on katusealune ruum, mida ülemine naaber ei olegi üldse elamiseks välja ehitanud – seal hoiab ta oma küttepuid. Naabril on kogu elamine ämbreid, kausse ja tasse täis, kuhu ta katusest läbi tuleval veel tilkuda laseb. Olga perele laskub see kõik aga mööda seinu alla. „Vahel on talvel seinad ka jääs, see on päris kohutav,” ütleb ta. „Suvel hoiame aknaid lahti ja on veel enam-vähem, aga just talvel on väga raske. Helbed, kommid – kõik on märg meil.”

Head lugejad! Kui ka teie kodune keskkond on tervisele negatiivselt mõjunud, saatke oma kogemus aadressile:

kadri.ibrus@epl.ee

Avalehele
296 Kommentaari