2003. aasta suvel, kui Aavik andis Tammsaarele raha, pidas viimati mainitu põllumajandusministri ametit. Tammsaar kommenteeris Päevalehele, et tegemist oli laenu tagastamisega ja selle aluseks oli 2001. aastal Eesti Eine omanikfirmaga sõlmitud notariaalne laenuleping, mis oli hüpoteegiga tagatud.

“Pärast Vene kriisi oli lihahind olematu, seepärast otsisin enda osalusega põllumajandusettevõttele Kaiu LT aktiivselt turustusvõimalusi,” märkis Tammsaar. “Eesti Eine omakorda vajas rahalisi vahendeid, samuti ligipääsu toorainele. Sõlmisime laenulepingu 600 000 krooni peale. Esialgu küsiti küll rohkem, ent see oli minu lagi. Eesti Einega seotud Erki Aavikuga oli jutuks, et vastu saan osaluse seal firmas. See jäi aga venima ja olukord muutus. Osalus jäi saamata ning laen kuulus tagasimaksmisele.”

Siiski jääb segaseks, miks vormistati laenuleping, mitte ostu-müügitehing. Tammsaar ütles, et Eesti Einel oli kiiresti rahalisi vahendeid tarvis ja laenuleping tundus hõlpsam tee. “Eesti Eine omanikering hakkas tol hetkel alles kujunema ja ikka on ju teada, et hiljem tulijatesse suhtutakse kehvemini kui esmaasutajatesse. Nii oli lihtsam esialgu laenuleping teha.”

Kiire rahakantimine

Jõgeva maakohtus üleeile ja eile ette loetud süüdistuskokkuvõtte järgi kantis Aavik rapsiõli tootmisega tegelevast Werolist kokku välja üle kolme miljoni krooni, millest ta kaks miljonit hiljem siiski tagasi maksis.

Väidetavalt kantis 9. juunil ettevõtte juhatusse valitud Aavik esimesed kaks miljonit krooni firmast välja juba 20. juunil, millest 27. juunil jõudis 600 000 krooni Tiit Tammsaare arvele.

Rahvaliitlane ja toonane põllumajandusminister Tammsaar oli see, kes seadis Aaviku kandidatuuri Weroli juhi kohale üles ja surus firma nõukogus läbi.

Tiit Tammsaar on juba teine Rahvaliidu poliitik, kes on sattunud hiljuti avalikkuse tähelepanu alla oma laenudega. Märtsi lõpus selgus, et Villu Reiljan laenas miljon krooni Urmas Sõõrumaalt.