**Mida teie põllumehena ütlete, kes siis piima hinda tõstis?

Sellele küsimusele vastamiseks tuleb alustada sellest, et maa ja linna vastandumine on igivana. Linnainimesed ei näe enam tee ääres suuri lehmakarju nagu vanasti ja tegelikult pole lihtne inimene enam kursis põllumajandusliku tootmisega. Isegi poliitikud ei suuda valida poolt, kas põllumajandus on infrastruktuuri osa või on ta keskkonnahoidmise ja selle parendamise vahend. Eesti eripära on ju tegelikult selles, et meil pole nälga olnud ja seda ei paista tulevat kah. Eesti põllumees suudab rohkem toota, kui praegu toodab, aga see tootmine sõltub tarbimisest. Aastaid kannatas Eesti põllumees seepärast, et Eesti riik ei kaitsenud Eesti turgu ja lasi valimatult odavaid toiduaineid importida. Seda tehti ka siis, kui kõik teised riigi oma turgu kaitsesid. Piima, liha ja teiste toiduainete hind oli 30 protsenti madalam sellest hinnast, millega Eesti tootjad toota suutsid.

**Te tahate jutu viia kohe turumajanduse võlude ja valudeni, et kui pikka aega pidi põllumees kannatama, siis nüüd võib põllumees hinda dikteerida?

See võlu oli ju ühepoolne. Eesti lubas kõigil siia oma kaupadega tulla, aga oleks teised riigid Eesti kaupu kah müüa lasknud, oleks lugu teine olnud. Näiteks kümme aastat tagasi toodi Eestisse sisse rukkist hinnaga kroon kilo. Ühesõnaga jäid kunagi põllumeestel rahapuudusel tegemata need investeeringud, mis ei lase Eesti põllumeestel väga odava hinnaga piima toota.

**Ühesõnaga kulub me põllumehel liitri piima saamiseks rohkem raha kui Soomes või Saksamaal ja kui piima on ülearu, siis teie piima ei taha keegi. Nüüd aga on tekkinud olukord, kus piimast on puudus ja seda ostetakse ka kõrgema hinnaga?

Eestis on ka kordatehtud farme. Näiteks lihatööstuses, kus Eestis on 370 000 siga, millest 300 000 kuulub soomlastele. Nad suudavad toota liha väga odavalt, umbes 20 krooni kilo ja on sellega maailmaturul konkurentsivõimelised. Piimatootjatega on teine lugu. Investeeritud on, aga vähe. 2004. aastal oli Eestis 3000 kvoodiomanikku ehk siis suuremat tootjad. Nüüd on neid alles tuhande ringis. Keskmine Eesti lehmakarja suurus on 90 lehma kandis. Lätis seitse-kaheksa ja Leedus kolm lehma. Meil on alla saja lehma pidav talumees väiketootja. Leedus aga suurtootja.

**Kuulge, kuidas see piima hinna tõusuga seotud on?

Ma ei seoks poelettidel müüdava piima hinda tootjahinnaga. Mina kui piimatootja teen äri piimatööstusega. Eesti eripära on see, et meil müüakse kombinaatidele 600 000 tonni piima päevas. Ma tahan kogu oma jutuga jõuda selleni, et meie piimatööstused on väga ebaefektiivsed ja seda isegi võrreldes Leeduga. Lihtsalt meie piimatööstuste püsikulud on liiga suured.

**Ise te just ütlesite, et Leedus on väikesed karjad, mis tähendab, et piimatööstused peavad maha sõitma meeletud piimaringid, et see piim kokku korjata.

Lehmi on karjas vähe, aga kombinaadid on suured. Näiteks Pieno vaigds võtab päevas vastu üle ühe miljoni tonni piima päevas. Kuid Leedus on veel suuri piimatööstusi.

**Piima hinna juurde tagasi tulles, kes meil selle määrab? Piimatootjad või töötlejad?

Eelmisel aastal maksti piima eest kolm krooni. Piimatöötlejad ütlesid, et see hind on madal, sest Eestis on meeletult palju piima üle. Isegi 40 protsendist räägiti. Meile sätiti limiidid, et mingi koguse piima ostame kolme krooni eest ja kui te toodate rohkem ja tahate meile müüa, siis on hind kaks ja pool krooni. Me olime surve all. Eestis piima müüa ei saanud. Soomes kaitstakse siseturgu. Venemaale pastoriseerimata piima vedada ei saa. Seega alles jäävad veel Läti, Leedu ja Poola. Öeldakse, et piima 500 kilomeetrist kaugemale viia ei saa. Hea uudis on see, et viimastel aastatel on nendes riikides ka meie piima tahtma hakatud.

**Miks?

Meie piim on kvaliteetsem. Baktereid on vähem, somaatilisi rakke on vähem. Eesti piimatootjad suudavad lüpsi järel piima maha jahutada, see piim ei pea jahtuma kusagil kaevus. Piim jõuab kiiresti kombinaati. Selle kvaliteetse piima vastu tunnevad huvi nii lätlased kui ka leedukad.

**Seega halbadel aegadel, mil Eesti tootjatelt piima ei tahetud, leidsid Eesti põllumehed piimale uue turu?

Ma ei hakka kombinaatide nimesid mainima, aga minu info ütleb seda, et piima osteti odavalt kokku, kallima hinna eest osteti piima väga vähe ja tööstused jagasid seda piima. Nii oli keskmine piima hind eelmisel aastal 3,3 krooni. Lätis ja Leedus oli hind veel madalam. Sel aastal on aga olukord kardinaalselt muutnud. Venemaa tahab juustu ja võid. Seepärast on tekkinud piimaturul defitsiit. Leedulased hakkasid seda olukorda meie tööstustest varem ära kasutama ja meile hakati piima eest Leedus rohkem maksma kui Eestis. Ühesõnaga töötlejad ise ajasid piimatootjad niikaugele, et toorpiim Eestist välja veetakse.

**Eesti töötlejatel on siis piimast puudus?

Jah, suurenenud on ka siseturu nõudlus. Ja kuna Eesti piimatööstused sundisid meid piima välja müüma, siis me sõlmisime aastased lepingud leedukatega ja ega me siis piima sinna müümata saa jätta. Isegi kui me Leedust saame sama hinna kui Eestis. Aga praegu saame sealt isegi rohkem.

**Leedust sõidab iga päev piimaauto Tartusse ja kaugemale ja nad suudavad maksta Oliver Kruudast rohkem?

Jah, nii see on. Leedukas sõidab 500 kilomeetrit siia ja tagasi, võtab piima peale ja ta teeb seda hea meelega, sest kohapealt sama koguse piima kättesaamiseks sõidab ta sama pika maa, aga tal kulub kaks korda rohkem aega. Pealegi nad tunnetavad kvaliteedi vahet. No tehke ise kodus katse. Võtke Eestis toodetud piim, Leedu ja Läti piim, pange need külmkappi ja vaadake, milline piim kauem säilib.

**Kruudaga jätkates, siis tema hinnangul tõuseb piima hind poes veel 30–40 protsenti. Olete nõus, et piim hakkab maksma 17–20 krooni?

Meil makstakse toorpiima eest 30 eurosenti. Euroopa keskmine on 32. Soomes on see kõrgem, aga seal on piima hind viimase aastaga 30–40 protsenti alanenud. Kui Kruuda võrdleb hindu eelmise aastaga, mil hind oli 3,30 krooni ja nüüd on viis krooni, siis toorpiima hinnas on see muudatus toimunud.

Aasta eest müüdi poes piima kolme-nelja krooniga. Nüüd siis maksab ligi kümme krooni. Ma tean täpselt seda, et tööstustest läheb piim praegu poodidesse 7,2 krooniga. Tootja saab piima eest 4,6 krooni.

**No ühest liitrist toorpiimast saab ju rohkem kui ühe liiter kilepiima. Lisaks hapukoort, võid ja juustu.

Ärge püüdke sedapidi arvutada, et mida liitrist toorpiimast saab. Raske on ennustada neid rasvaprotsente. Kruudal on praegu head lepingud Venemaaga ja ta julgeb kaubanduskettidega rohkem läbi rääkida. Varem oli nii, et kui üks piimakombinaat tõstis hinda, siis teine langetas. Tööstused võitlesid oma turuosa pärast.

**Nüüd siis ei pea tööstused muretsema. Muretseda tuleb selle pärast, kust toorpiima saada?

Just. Turg on kõigil olemas. Kui Eesti kaupmees ütleb, et näiteks Tere piim on liiga kallis, siis müüakse see kaup näiteks Venemaale.

**Aga miks piimatootjad ehk teiesugused põllumehed piima eest rohkem raha tahavad?

Et piima saada, on tarvis osta kütust, rapsikooki, sööta jne. Kõik on kallimaks muutunud. Et me suudaks veidigi kasumit teenida, peaks piima hind veel tõusma. Kusagil viis krooni liitri eest oleks hea hind.

**Kui Eesti töösturid seda hinda ei maksa, siis veate piima Leetu?

Jah, Leedust ja Lätist on pakkumisi nii, et me saaks kogu oma piima sinna viidud. Kuid kusagil on ka meil hing ja eks me oleme leidnud kesktee, et Eesti töötlejaid peaks kah aitama.

**See tähendab, et hind tõuseb veel ja vaene Eesti tarbija peab selle kinni maksma?

Tööstustel on kaupmeestega kolmekuised lepingud. Enne euro saabumist hindu enam ei tõsteta. Kuid lisaks piimale on tõusnud ju ennekõike juustu hind ja igal kilol on kusagil ostja ja kui Eesti turult toorpiima ei saada, siis eks tuuakse jälle Saksamaalt tihendatud piima või hakatakse Uus-Meremaa võist hapukoort tegema. See kõik on ju juba olnud.

**Lõpetuseks, millal poest odavamat piima osta saab?

Mina seda ei tea. Kui piima hakkab jälle üle jääma, eks siis hind langeb. Siis ei küsi keegi meie käest, palju me piima eest saada tahame. Meile öeldakse jälle hind, millega me peame müüma. Viimased kaks aastat on see nii olnud.


Konkurentsiamet võttis hinnatõusu luubi alla

Üleeile tõstsid suurimad kaupluseketid peaaegu ühiselt piima hinda ligi kahe krooni võrra ning eile asus konkurentsiamet sellega seonduvaid asjaolusid uurima.

„Enne põhjalikku analüüsi ei saa me kahjuks midagi rohkem kommenteerida,” jäi konkurentsiameti üldosakonna juht Maarja Uulits napisõnaliseks.

Riigiprokuratuurist öeldi, et kriminaalmenetlust seoses piima hinna ühise tõusuga ei ole alustatud.

Eile hüppeliselt piima hinda tõstnud kaupmehed väidavad, et nad olid sunnitud nii tegutsema, sest piimatootjad tahavad rohkem kasumit teenida.

Põllumeeste keskliidu teatel jõuab piimaliitri kahekroonisest hinnatõusust piimatootja taskusse 60 senti.

Põllumeeste teatel saab piimatootja alates septembrikuu algusest kilogrammi piima eest kuni 4,6 krooni. Aasta alguses oli see hind 4 krooni, keskmiseks hinnaks 2010. aastal kujuneb 4,25 krooni.