“Juhul, kui minust saab abilinnapea, võtan esimese tööna ette ·eri tehtud vigade parandamise ning viin turvalisus- ja integratsiooniameti töö vastavusse seadusandlusega,” kinnitas ta. “Hakkan analüüsima valmivat revisjonikomisjoni akti ja teen sellest järeldused. Loodan küll, et vähemalt neid vigu, mida ·er tegi, püüan vältida.”

Jürgens lausus, et hindab Sheri töötamist abilinnapeana väga madalalt. “Mulle isiklikult ei meeldinud tema juhtimisstiil, sest ta pidas minu arust väga vähe nõu isegi oma erakonnakaaslastega,” ütles Jürgens. “Loodan küll, et mina oleksin parem abilinnapea.”

Jürgens lausus, et ei soovi kommenteerida Leivi Sherile allunud turvalisus- ja integratsiooniameti rahakasutust, kus EÜRP liikmete osalusega mittetulundusühingud said sadu tuhandeid kroone kaheldava väärtusega töö eest. “Ma hindaks seda alles pärast seda, kui lisaks linna sisekontrolli aktile on valmis saanud ka volikogu revisjonikomisjoni kontrollakt,” ütles ta.

Abilinnapeakandidaadi sõnul ei vasta tõele väited nagu oleks ta abilinnapeaks saades variisik ning tegelik otsustamine lausuks kellelgi teisel. “Ma olen töötanud peadirektorina Arvutustehnika ja Informaatika Teadustootmiskoondises, kus mulle allus ligi 1200 inimest. “Tankistil” oleks küllaltki raske nii suurt asutust juhtida, olgem ausad,” rääkis Jürgens.

16 aastat tootmiskoondises töötanud Jürgens tõusis firmas vaneminsenerist peadirektoriks. Pärast taasiseseisvumist hakkas Jürgens tegelema eraäriga, viimati töötas ta firmas AS FM Capital Consulting spetsialistina. Seejärel suundus ta Tallinna volikogusse tööle nõunik-abina.

Jürgens sõnas, et loodab linnapeaks saades pöörata eelkõige tähelepanu turvalisusele ja narkomaania ennetamisele. “Need on esmatähtsad, sest integratsioonialane teaduslik töö linna tasandil ei ole kõige õigem. Seda peaks eelkõige arendama riiklikult,” sõnas ta.

Reedel hakkab Jürgensi kandidatuuri abilinnapea kohale arutama linnavalitsuse koalitsiooninõukogu.