Advokatuur ja notarite koda soovitavad riigikogul loobuda plaanist panna juba lähiaastail kõik tulevased kohtunikud, advokaadid, prokurörid, notarid, kohtunikuabid ja kohtutäiturid juristieksamit sooritama. Tegemist oleks üsna uuendusliku plaaniga, mis on aga juristkonna kihama pannud , sest neile jääb arusaamatuks, miks on tarvis toimiv kutse- ja ametipõhine sobivuseksamite süsteem ära lõhkuda. Justiitsministeeriumi asekants­ler Martin Hirvoja selgitas, et ühtne eksam aitaks suurendada inimeste liikuvust õiguselukutsete vahel. „Kui ringkonnakoh­tunik tahab täna tööle minna prokuröriks või notariks, siis peab ta tegema uue eksami. Tulevikus saaks aga süsteemi sisenedes ühe eksamiga hakkama.”

Praegu on selline süsteem ka­sutusel Saksamaal. Hirvoja sõnul võiks juristieksam olla kaasuspõhine, mitte niivõrd faktiteadmisi kontrolliv. Peale selle on Hirvoja arvates mõeldav, et näiteks juristieksamile lisaks võib kohtunikukandidaate hinnata ka vestluse abil. Seega polevat adekvaatne kriitika, et üks eksam ei võimalda uute prokuröride või kohtunike sobivusest aimu saada. Siiani peavad näiteks notarid ja advokaadid läbima oma kutseorganisatsioonide juures spetsiaalsed katsed. Kuid riigikogus esindatud fraktsioonide arvates sellest ei piisa. Viie parlamendifraktsiooni algatusel plaanitakse juba selle aasta lõpuks valmis kirjutada seaduseelnõu, millega sunnitakse kohtunikud ja notarid sama eksamit tegema.

Advokatuuri esimees Toomas Vaher kirjutas riigikogu õiguskomisjonile, et üks juristieksamiga kaasnevaid probleeme võib olla eksami taseme langus, kuna üritatakse hinnata eksamineeritava sobivust sisult väga erinevatesse ametitesse ühel ajal. Notarite koda teatas selle nä­dala alguses, et nad ühinevad ad­vokatuuri muredega ega poolda samuti kiirustades ühtse juristieksami sisseviimist. Õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles, et riigikogu see koosseis ei otsusta juristieksami kasuks ega kahjuks, sest teema vajab põh­jalikku ühiskondlikku arutelu.