Aeg: tajusime KGB-riski pidevalt

Aasta ja neli kuud tagasi paljastatud Vladimir Veitmani puhul sai öelda, et KGB minevikuga kapo töötaja riigireeturiks osutumine oli üksikjuhus, aga
Uno Puusepa juhtum kõneleb süsteemsest veast.

„Tuleb tunnistada, et see (endiste KGB töötajate värbamine kaposse – H. R.) on tõesti probleem olnud,” ütles eile kaitsepolitsei endine peadirektor Raivo Aeg. Aastatel 2008–2013 kapot juhtinud Aeg nentis vestluses Eesti Päevalehega, et Puusepa puhul jäi tema risk välja selgitamata ja seetõttu ka maandamata. „Inimese hinge ja mõtetesse ei näe, kõiki ohte ei suuda julgeoleku- ja taustakontrollidega ning sisejuurdlustega välja selgitada.”

Niinimetatud KGB-probleem kapos pärineb 1990-ndate algusest, kui ameti taasloomisel palgati sinna tööle väidetavalt 14 KGB tehnilist töötajat, kuna kusagilt mujalt ei olnud võtta vastavate teadmiste ja oskustega inimesi. Aeg näeb probleemi peamist põhjust selles, et need inimesed palgati kaposse täieõiguslikeks teenistuse liikmeteks. „Tegelikult oleks saanud nad tööle võtta ka näiteks tähtajalise lepinguga. Millised olid ajendid ja motiivid nende täieõiguslikeks teenistujateks palkamisel, mina ei oska öelda,” lausus Aeg ja viitas kapo toonase juhi Jüri Pihli otsusele.