Afgaani tõlgid püüavad hulganisti kodumaalt pageda

Kuigi Eesti põikles kaitseväe afgaanist tõlgile varjupaiga andmisest kõrvale, on mitmes liitlasriigis kohalikele abistajatele asüüli tagamine üsnagi levinud.

Alles märtsikuus otsustas Norra anda varjupaiga 21 tõlgile, kes riigi vägesid Afganistanis abistasid ja olid saanud Talibanilt poomise või pea maharaiumise ähvardusi. Kokku taotles asüüli 106 afgaani, kuid kuna paljud neist töötasid teeninduses või ehitusel, siis ei peetud nende kaitsevajadust põhjendatuks.

Kanada, millel on Afganistanis ligikaudu 1000 sõjaväelast, on algatanud eraldi immigratsiooniprogrammi nende sõjaväelaste või diplomaatidega koostööd teinud tõlkidele. Eelmise aasta lõpuga oli asüülitaotlusele heakskiitva otsuse saanud 800 afgaani ja nende pereliiget.

Ameeriklased lükkasid 2009. aastal käima „Afgaani liitlaste” programmi, millega lihtsustati värvatud inimeste Ameerika Ühendriikide viisa taotlemine. Viie aasta jooksul oli USA-sse võimalik emigreeruda 7500 afgaanil ja nende pereliikmetel. Afgaanid peavad viisat taotledes tõendama, et neid ähvardab kestev hädaoht ja nad on töötanud Ameerika Ühendriikide jaoks vähemalt aasta. Raadio Vaba Euroopa teatel on senimaani lahendatud aga vaid umbes 300 asüülitaotlemise juhtumit.