Afganistani akadeemikutel on eurooplastele sõnum: nad austavad haritust ja inimõigusi. Pildil taga vasakult Kabuli ülikooli tarkvaraarenduse osakonna juhataja Sayed Hassan Adelyar, Kabuli ülikooli arvutiteaduste instituudi juhataja Homyoun Naseri, ees vasakult kõrgharidusministeeriumi IT-direktor Salim Saay, Kabuli ülikooli asekantsler ja IT-osakonna juhataja Mohammad Hadi Hedayati Foto: Vallo Kruuser

Neli Afganistani Kabuli ülikooliga seotud õppejõudu veetsid Tallinnas nädala tüüpilise kala-või-õng-küsimuse vaimus, eesmärgiga saada valmis infotehnoloogia magistriastme õppekavad. Tallinna lennujaamas viibijaid turbanitega ehmatanud ja taksojuhtide käest stereotüüpseid terroristinalju kuulnud mehed tegid peale külastuste õhtuti koduseid ülesandeid, mis aitasid neil ise oma õppekavasid kujundada.

Külalisi saatnud projektijuht Maarika Miil meenutas, et ta ise võis Kabulis käies näha, kuidas pidevalt tuli väliseksperte, kes tegid kogu töö kohalike eest ära. „Kohalikke ei õpetata asju tegema, neile ei anta piisavalt palju aega õppimiseks,” ütles Miil.

Kabuli ülikooli asekantsler ja IT-osakonna juht Mohammad Hadi Hedayati rääkis, kuidas see õnge ja kala küsimus temale muljet avaldas. „[Tallinna ülikooli informaatika instituudi direktor] Peeter Normak õpetas seda, kuidas tegelikult IT-õppekavasid välja töötada,” rääkis Hadi. Külaliste päevakava oli tihe, nädalas toimus hulk seminare ja nad pidid ise päris palju tööd tegema, et arvestada õppekavade puhul just nimelt Kabuli ülikooli eripära. Selleks andis professor Normak neile õhtuteks koduseid ülesandeid. „Tal oleks olnud väga lihtne meie jaoks need kavad lihtsalt valmis teha,” hindas Hadi. „Nüüd on meil ehk piisavalt teadmisi, et seda ise teha.”

Avalehele
1 Kommentaari
Loe veel: