Ulatuslik tegevus

Sellest, millise jälje on Kaalep jätnud Eesti kirjanduslukku, andsid kaudselt aimu ka konverentsi ettekannete teemad, näiteks “Pagulaskirjanik Ain Kaalep”, “Tõlkemaastikud. Ain Kaalep – kirjandusliku elamuse taaslooja”, “Pikkuselisest värsimõõdust ning lugeja-kuulaja häälestamisest. Kaalepi kool ja antiikvärsi tõlketavad Eestis”.

Kogu Kaalepi elutöö paari sõnaga muidugi kokku ei haara. Ta tuli luulesse 1960-ndate alguses, samas põlvkonnas Jaan Krossi ja Ellen Niiduga, olles toona otsene osaline nn vabavärsipoleemikas. “Kaalepi lüürika vormirikkus on eesti luule kontekstis erakordne,” on kirjutanud Sirje Olesk.

Veel suurem on tema tähtsus tõlkijana, sealjuures on ta peale saksa, prantsuse ja hispaania klassikute eestindamise võimeline tõlkima ka antiik- ja idamaade keeltest. Kolmas oluline tahk Kaalepi elutöös on ajakirja Akadeemia ellukutsumine 1989. aastal ja selle peatoimetamine kuni 2001. aastani.

Meistri värskeimateks töödeks on luuletuste tõlked Claude Dulongi raamatus “Austria Anna (1601–1666)” ja Hermann Hesse tekstide kogumikus “Muusika. Tähelepanekud, luuletused, retsensioonid ja kirjad”.