Ajaloo riigieksam läks tänavu erakordselt hästi

Võrreldes möödunud aastaga oli tänavuse ajaloo eksami keskmine tulemus ligi kaheksa punkti võrra kõrgem.

Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse ajaloo peaspetsialisti Mare Oja sõnul on keskmine hinne tõusnud oskuste arendamise arvelt.

Õpetajad on noori teadlikult ajaloo eksamiks, eriti arutluseks valmistanud. Lisaks teeb ajaloo eksamit aasta-aastalt üha vähem õpilasi, tänavu eelmise aastaga võrreldes näiteks 600 inimest vähem. Seetõttu võib eeldada, et ajaloo valivad motiveeritumad noored ehk need, keda aine tõsiselt huvitab või kellel seda eksamitulemust kindlasti edasipürgimiseks vaja läheb.

“Me kaotame eksaminande ka ühiskonnaõpetusele ja geograafiale, mida saab juba aasta varem teha,” ütles Oja.

Suurima probleemina nimetas Oja õpilaste väga halba keeleoskust. “Ei tehta vahet suurel ja väiksel tähel, vead kokku-lahku kirjutamisel, tegusõnade halb kasutamine,” loetles Oja vigu ja lisas, et arutlustes kasutati rohkelt suurelist stiili. “Elu on nagu leilisaun, mida kõrgemale sa ronid, seda rohkem higistad,” tõi Oja näite ühest kujundlikust absurdsusest, mis ajaloo arutlusse ei sobi.

Ajaloo riigieksami sooritas tänavu 2246 inimest, neist läbi kukkus (sai tulemuse alla 20 punkti) 29. Keskmine hinne oli 66,5, eelmisel aastal 58,87.