Peale Magnus Ilmjärve teise eesti ajaloolasena Venemaa välispoliitika arhiivis Pätsiga seotud dokumente uurimas käinud Jaak Valge väidab vastupidiselt Ilmjärvele, et Konstantin Päts ei kooskõlastanud oma tegevust Venemaaga.

Eesti sisepoliitilise ajaloo olulisimat sündmust, 1934. aasta riigipööret ja demokraatia kadumist Eestis uuriv Jaak Valge on nõus, et venelased pidasid Pätsi kolmest võimalikust riigijuhikandidaadist endale sobivaimaks.

“Iga riigi saatkonnal on oma huvid, kuid küsimus on selles, kuidas neid õnnestub realiseerida,” lausus Valge.

Valge lükkas ümber Ilmjärve väite, et venelased proovisid Pätsi tema kampaanias toetada Venemaalt antud riiklike majandustellimustega. “Need tellimused, mis moodustasid ainult ühe protsendi 1934. aasta I kvartali Eesti üldväljaveost, olid nii väikesed, et Päts ei püüdnudki end nende valguses soodsamalt, idasuhete läbimurdjana näidata,” ütles Valge.

Möödunud aasta oktoobrist tänavu maikuuni korduvalt Moskvas arhiivides käinud Valge sõnul tähendanuks Ilmjärve konstruktsioon Nõukogude Liidu rollist 1934. aasta riigipöörde ajal, et Nõukogude Liit oleks justkui sünnitanud toonase reÏiimi Eestis. “Seda ei olnud ju! Päts ei kooskõlastanud midagi. Mitte sinnapoolegi!” ütles Valge.

Suhted Venemaaga lähedased

Samas tõdes ajaloolane, et Pätsi suhted Tallinna Vene saatkonnaga olid lähedased. “Aga mitte nii lähedased, kui Ilmjärve tekstist välja tuleb,” kinnitas Valge.

Valge ärgitas teisigi ajaloolasi Moskvasse arhiividesse minema. Tema sõnul olid Moskva arhiivide töötajad eestlasest uurija suhtes vastutulelikud, ja seda ka pärast aprillisündmusi Eestis.