Eesti Energia tellimusel antigi kunstiakadeemia tootedisaini tudengitele lähteülesanne pakkuda eri tüüpi alajaamadele ning jaotus- ja liitumiskilpidele keskkonda sobituvaid grafitikindlaid disainlahendusi. Pakutavad lahendused pidid ka täiendama olemasoleva alajaama kesta.

Kokku laekus tudengitelt 19 tööd, mille hulgast valisid linna ja Eesti Energia esindajad ning kunstiakadeemia õppejõud välja parimad lahendused.

Kõige läbimõeldumaks projektiks tunnistati magistrant Lauri Hirvesaare töö, mis pakkus grafitiga võitlemiseks kaht lahendust. Üheks mooduseks oleks ümbritseda alajaam terasrestist paneelidega, mis kaotab sodimiseks sobiva pinna õhukeste ribide abil. „Kujutage ette ruudulist paberit, millele kirjutades jääb tint vaid ruudujoontele,” kirjeldas Hirvesaar oma ideed.

Puitlaudisega disainilahenduse grafitivastane efekt avaldub aga soditava pinna kaotamises. Seistes otse alajaama ees, on näha ainult laudade kitsad servad. Kui kasutada laudade mõlemal laiemal küljel eri värvitoone, pakub alajaam ka huvitavat värvimängu. Kattepaneeli uksed saavad täiendavad lukud.

Hirvesaare sõnul on ta ka ise  katsetanud oma ideede grafitikindlust.

Igale linnaosale oma

Mõlemat tüüpi disainilahendustes kasutatakse värvitoone, mis sobivad mingi kindla linnaosa keskkonda. Sobivate värvitoonide otsimiseks sõitis ja jalutas disainer mööda linna, et leida igale piirkonnale omast fooni. Kesklinna pakkus ta veidi erksamaid toone.

Lisaks Hirvesaare tööle valis žürii välja ka Tšehhi vahetustudengi Alžbeta Zimmerova maapiirkonna alajaamade lahenduse ja bakalaurusetöödest tunnistati parimaks tandemina sündinud lahendus Maarja Mõtuselt ja Vilja Juursalult.

Esimesena hakatakse alajaamu uuendama nendes miljöö-väärtuslikes piirkondades, kus grafitiprobleem on kõige aktuaalsem. Eesti Energiast ei osatud eile veel öelda, millal saab töödega alustada. Tallinna linnadisaineri Urmas Kaldaru sõnul on ettevõte lubanud alustada niipea kui võimalik. 

Vasevargus alajaamas lõppes surmaga

•• Eile juhtus Tallinnas Koidu tänaval asuvas alajaamas õnnetus: sinna sisse murdnud vasevaras hukkus seadmetest saadud elektrilöögist.

•• Alajaama sissemurdmise oli avastanud tähelepanelik möödakäija, kes teavitas kohe ettevõtet alajaama lahtisest uksest.

•• Eesti Energia väitel on nad viimastel aastatel alajaamade turvalisust tõhustanud, sest pärast paariaastast pausi on varguste arv oluliselt suurenenud. Näiteks on Tallinnas ainuüksi viimase kolme kuu jooksul aset leidnud 20 sissemurdmise juhtumit.

•• Vargused alajaamadest tekitavad kahju nii Eesti Energiale kui ka klientidele, kuna tihtilugu häiritakse varguse tagajärjel elektrivarustust, tekivad ülepinged, hävib olmeelektroonika või tootmisseadmed. 

•• Kõigi alajaamade uksed on lukustatud, nendel on ka sisenemiskeeldu ja ohtu tähistavad märgid.

•• Eesti Energia palub kõigil hoiduda alajaamale lähenemisest ja sinna sisenemisest, kuna see on eluohtlik. Eestis on kokku 21 000 alajaama.