Teoreetiliselt võiks ju ehk kulistada paar õlut, võtta seejärel kümme erinevat seadet, puhuda neisse ja hakata siis näitusid võrdlema. Ent asjatundjad kinnitavad, et sellisel asjal pole mõtet. Isegi väga täpselt kalibreeritud alkomeetrite puhul ei ole põhjust oodata, et need kõik sama näidu annaksid. Mitme kopsutäie õhu väljapuhumise ajal muutub alkoholisisaldus nii puhuja veres kui ka hingeõhus ja tulemused ei saa kuidagi samasugused tulla. Alkomeetreid katsetatakse masinatega, mis puhuvad neisse stabiilselt sama alkoholisisaldusega õhku.

Ent kui siiski lihtsustada? Ütleme, et inimene puhub ainult kahte alkomeetrisse – politseinike omasse, n-ö etaloni, ja siis sellisesse, mida tavakasutajad kaasas kannavad. See võrdlus tundub juba pädevam.

Nii teemegi. Kogume kokku neli mõõtmisvahendit.

Esimene neist ongi politseinike Lion Alcolmeter 500, täpselt seesama, millega korrakaitsjad igapäevatööd teevad. Tagaküljel on kleeps, millel on kirjas, et seadme kalibreering kehtib detsembri keskpaigani.

Teine mõõtmisvahend on ühele kolleegile kuuluv Eestis toodetud Alcoscan Secret, mille hind on veebist ostes 117 eurot. Saidil pood.alkomeeter.com liigitub see alkomeeter täpsusklassi B, mille maksimaalne lubatud viga oma kalibreerimispunktis on 6–10%. Ka selle alkomeetri tagaküljel on kontrollimist kinnitav kleeps, millel seisab, et see peaks näitama õigeid näitusid kuni septembri keskpaigani.

Vasakult: tundmatu alkomeeter, Alcoscan Secret, Lion Alcolmeter 500 ja ühekordne alkotester.
Kolmas seade on selle katse nn must hobune, Varssavi lennujaamast ostetud mõõteriist, mille hind võis omaniku sõnul jääda umbes 40 euro kanti – kes seda enam täpselt mäletab! Ühtegi eraldus- või firmamärki ega ka kontrollimiskleebist sel seadmel pole.

Ja neljandaks ühekordne alkotester Morning After, mille hind on umbes kolm eurot. Sellel pole ekraani – lahti tuleb rullida kilekott, torgata sinna sisse klaastoru ja puhuda seni, kuni kilekott on täis. Kui klaastorus olevad kristallid roosakaks tõmbuvad, pole sul autorooli asja.

Kaks õlut sauna ajal

Nüüd stsenaariumid. Kui palju kordi oleme napsutamisega vahele jäänud tuntud inimeste suust kuulnud muinasjutuheiet eelmisel õhtul sauna kõrvale joodud kahest õllest, milles leidunud alkohol mingil moel veel ka järgmisel päeval veres tuikab!

Otsustame sellise olukorra taasluua.

Autor kulistab „teaduse nimel” kuus lahjemapoolset õlut (alkoholisisalduse mahuprotsent joogis on 4,4) eelmisel õhtul ja ööl ajavahemikus 22.30–3.30 ning magab sinna otsa viis tundi ebakvaliteetset und, et väljapuhkamine välistatud oleks. Ja seejärel puhuma.

Katset jälgima ja kommenteerima palutud maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Rasmus Ojamets rehkendab, et kokku teevad need kuus õlut 104,1 grammi alkoholi. Kuna üldiselt (olgu toonitatud – üldiselt!) põletab inimese organism seitse kuni kümme grammi alkoholi tunnis, peaksid jääknähud katse alguse ajaks ehk kell 10.30 ka alkomeetri ekraanil kajastuma.

Ojamets ütleb, et organismi alkoholi põletamise võime sõltub otseselt ka inimese organismi eripärast, söödud toidust, kehakaalust ja soost.
„Kasutades valemit, oleks 90 kg mehe joobeks 1,65 promilli,” rehkendab ta. „Ehk 104,1 : 63 = 1,65. Alati on oluline, et alkohol mõjub inimestele erinevalt, ka samale inimesele erinevalt, väsimus- ja haigusseisund vaid pikendavad kainenemise protsessi.”

Ent paraku kajastub mälestus kuuest õllest pärast puhumist üksnes katsejänese pundunud näos. Politseinike Lion näitab kaht ümmargust nulli.

Paraku kajastub mälestus kuuest õllest pärast puhumist üksnes katsejänese pundunud näos.

Peale pisikest pausi võtame ette anonüümse varssavlase. Üllatuslikult näitab see aga, et jääknähud (või ametlikus kõnepruugis alkoholi tarvitamise tunnused) on täiesti olemas. Vere alkoholisisalduseks näitab seade 0,070‰, hingeõhus sisalduvaks alkoholihulgaks aga 0,035 mg liitri kohta. Olgu öeldud, et nende kahe asja omavaheline suhe on üsna kindlalt paigas. Nagu kirjutab alkomeeter.com oma korduma kippuvate küsimuste sektsioonis, on „üldtunnustatud suhe 1 : 2100 ehk siis joobele 1 mg/l vastab joove 2,1‰.”

Et promill kätte saada, tuleb hingeõhus leiduva alkoholi näit ümmarguselt kahega korrutada. Seda juhul, kui peaks olema selline alkomeeter, mis näitab ainult üht või teist.

Klaasike valget veini

Teiseks katsejäneseks on Naisteka toimetaja Jete, kes üldiselt tarvitab alkoholi väga harva. Jetele valame klaasi valget Austraalia veini.

Kui vein umbes poole tunniga joodud saab, paneb samuti katset jälgima palutud politsei- ja piirivalveameti arendusosakonna ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe stopperi käima: kõige täpsema näidu saab siis, kui alkoholi tarvitamise lõpust on möödas veerand tundi.

Jete puhub esmalt taadeldud Alcoscan Secretisse, mis annab tulemuseks 0,17 mg/l. Politsei alkomeeter annab tulemuseks 0,2 mg/l, ümardades on need arvud pea võrdsed. Promilli saamiseks kahega korrutades on vastuseks 0,34–0,4.

Meie kolmandaks katsejäneseks on keskmisest massiivsema koguga Delfi toiduportaali Maitsed toimetaja Martin. Tema ülesanne on ära juua üks hele õlu – sama sort, millega end vaevas katsejänes number üks.

Aparaadid on eri meelt

Martin saab viisteist minutit pärast õlle nautimise lõppu puhuda samuti anonüümsesse varssavlasse ja tulemus, mida alkomeeter näitab, on lausa 0,460‰. Sedapuhku läheb selle seadme ja politsei alkomeetri arvamus sootuks lahku, Lion näitab promilliks 0,24 ja igaks juhuks kolmandana järele proovitud Alcoscan Secret hingeõhus sisalduva alkoholi hulgaks 0,12 mg/l. Kui see arv promilli teadasaamiseks kahega korrutada, saab täpselt sama arvu, mida ka politseinike alkomeeter näitas.

Ohtra veejoomisega pole lootust alkoholi kehast välja saada.

Lõpetuseks proovib katsejänes number üks veel ka ühekordset alkotestrit, olles enne pokaali veini joonud ja seejärel pausi pidanud. Alkotester töötab aeglaselt, ent eeskujulikult: joove on olemas ja ületab 0,2 promilli, kristallid klaastuubis tõmbuvad tasapisi roosaks. Kuna siin konkreetset näitu välja võtta pole võimalik, ei saa seda ka politsei alkomeetriga võrrelda.

Niisiis, mida kokkuvõttes järeldada?

Ehk seda, et kui on vaja alkomeetrit kasutada, tuleks igal juhul osta selline, mis on reguleeritud ja millel on tagaküljel sellekohane kinnitus olemas. Lihtne! Nagu katsed näitasid, on selline alkomeeter usaldusväärsuselt politseinike igapäevatöös kasutatavaga täiesti võrreldav. Reguleerimata x alkomeetri puhul olid tulemuseks „aiateibad”, ent samal ajal on omamoodi positiivne, et see konkreetne seade näitas valesti ülespoole. Märksa ohtlikum oleks situatsioon, kus odav alkomeeter joobe olemasolu korral seda pisendaks või sootuks olematuna näitaks. Ei saa sugugi välistada, et mõni alkomeeter just seda teebki, ja see võib viia üsna hukatuslike järeldusteni.

Lisaks, kõik sõltub ikkagi inimesest endast ja tema eripäradest. Veel: ohtra veejoomisega pole lootust alkoholi kehast välja saada. Sellega tegeleb maks ja maks vajab aega. Tõsi, kui vett alkoholi tarvitamise vahele juua, on dehüdratsioon väikesem ja hommikused vaevused kergemad.

Ja tegelikult oleks muidugi parim, kui sellist situatsiooni, kus peab enda alkoholijoovet mõõtma hakkama, ei tekikski.

Widmarki valem

Teades enda kehakaalu, joodud alkoholi kogust ja mahuprotsenti, saab selle valemi abil mõõta vere alkoholisisaldust promillides.

Tarbitud puhta alkoholi kogus grammides (kogus liitrites x alkoholi mahuprotsent x 0,789* x 10*) /

Kehakaal (kg) x 0,7* (mehed)

Kehakaal (kg) x 0,6* (naised)

Näide: 90 kg kaaluv mees joob ära pooleliitrise pudeli õlut, mille alkoholi mahuprotsent on 4,4.

4,4 x 0,5 x 0,789 x 10 = 17,358 g

90 x 0,7 = 65,1

17,358 / 65,1 = 0,27

* 0,789 on alkoholi suhteline tihedus vee tiheduse suhtes.

* 10 – ühes alkoholiühikus on

10 g puhast alkoholi.

* 0,7 (mehed) ja 0,6 (naised) tähistab bioloogilise vedeliku hulka organismis ning see on sooliselt erinev.