President Toomas Hendrik Ilvese ettepanekut nimetada Allar Jõks õiguskantsleri ametisse ka järgmiseks seitsmeks aastaks toetas salajasel hääletusel 36 riigikogu liiget.

Vastu oli 56 ning erapooletuid ei olnud.

Enne hääletuse algust said sõna ka fraktsioonide esindajad. Sotsiaaldemokraadist Eiki Nestori sõnul on Jõks teinud oma tööd nii nagu põhiseadus seda nõuab ning täpselt nii nagu ta seda ametipostile asudes lubas. Ka roheliste esindaja Marek Strandbergi arvates on Jõks isik, kes oma tegevusega on taganud Eesti poliitilise mitmekesisuse ning seda ka mitmel moel toetanud.

Rahvaliidu esimees Jaanus Marrandi kinnitusel polnud Jõksi väljavahetamiseks mingit põhjust, kuna õiguskantsler on siiani oma tööd väga hästi teinud.

Reformierakondlane Hanno Pevkur toonitas aga oma kõnes, et Allar Jõks on siiski lihast ja luust inimene, kellel on nii plusse kui ka miinuseid. Nii plussiks kui ka miinuseks võis Pevkuri sõnul lugeda asjaolu, et Jõksi käitumine on sageli etteaimatav. Kindlaks miinuseks oli Pevkuri arvates asjaolu, et Jõks ei esitanud oma ametiajal sama palju ettepanekuid seaduste põhiseadusega kooskõlla viimiseks, kui seda tegi endine õiguskantsler Eerik-Juhan Truuväli. Ka ettekandeid olevat Jõksil oma ametiajal liialt vähe olnud. „Kokkuvõttes leidsime, et Allar Jõks on oma põhitöö kõrval kulutanud märkimisväärselt aega mängu ilule,” teatas Pevkur.

President Toomas Hendrik Ilves esitas Allar Jõksi riigikogule õiguskantsleri kandidaadiks 7. detsembril. Reformierakond ja Keskerakond on juba varem teada andnud, et sooviksid õiguskantsleri positsioonil näha hoopis Ülle Madiset.

Allar Jõksi ametiaeg lõppeb 6. märtsil 2008. aastal.

Peep Aru: Jõksi läbikukkumine ei tulnud kellelegi üllatusena

Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Peep Aru sõnul ei tulnud Jõksi läbikukkumine ilmselt kellelegi üllatusena. „Ka presidendile mitte, kes konsultatsioonide kaudu oli parlamendi seisukohtadega hästi kursis," teatas ta.

Aru hinnangul sai Allar Jõksile saatuslikuks liigne populism ja tugevamate kandidaatide silmapiiril olek. „Jõksi sisuline nõrkus sai selgeks kohe kui tema tegemisi eelmise õiguskantsleri Eerik-Juhan Truuvälja tööga kõrvutati. Ehkki avalikkuses on tahetud jätta muljet, et Jõks päevast päeva palehigis põhiseadusega vastuoludele osutas ja tema eelkäija ei teinud midagi, räägivad kuivad numbrid risti vastupidist,“ ütles Aru.

„See, et Jõks on olnud Truuväljast avalikkusele paremini nähtav ja justkui lähemal seisev on omamoodi optiline pettus. Selle põhjus on tegelikult väga lihtne – kahe mehe ametikohustused on olnud totaalselt erinevad. Rahva ja riigi vahemehe ehk ombudsmani amet liideti õiguskantsleri ametile alles pärast Truuvälja ametist lahkumist ja just ombudsmani lisandunud roll on Jõksi nähtavaks teinud,“ selgitas Aru.

Nestor: Jõksi sobimatuse põhjused olid lausa naeruväärsed

„Kui KERE (Keskerakond ja Reformierakond) andis täna mõista, et neile sobib ainult selline õiguskantsler, kes oma tööd ei tee – siis kust leida selline inimene, kes on seda valmis avalikult tunnistama,” küsis Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni esimees Eiki Nestor oma teates. „Edasine lahendus saab olema keerukas ja mitte ainult presidendile.”

„Sisuliselt ei ole jätkunud julgust välja öelda, et Jõksi puhul segab üht või teist poliitikut just sõltumatus,” ütles Nestor. „Välja käidud sobimatuse põhjused on otsitud või lausa naeruväärsed.”