Valitsusele tehtav ettepanek tuleneb keskerakondlasest volikogu liikme Tarmo Lausingu sõnul IRL-i fraktsiooni esimehe Indrek Raudse avaldatud ideedest, et linn peaks raha kokku hoidma meediakulude arvelt jättes Tallinna Televisioon loomata ning lastes sellenimelist saadet üle kanda hoopis Eesti rahvusringhäälingul.

"Kuna leidsin, et ERR ei ole seni Tallinna uudiseid piisaval määral kajastanud, siis tegingi volikogule sellise ettepaneku, mis ka eile heaks kiideti. Nii et tegelikult on see Raudse mõtte edasiarendus," selgitas ta.

Kui see peaks valitsuses vastu võetama ning Tallinn saab ERRis oma saate, siis saaks linn Lausingu sõnul ilmselt ära jätta mõned saated erameedias, mida praegu sisse ostetakse.

Küsimusele, kas juhul kui Tallinna Televisioon rakenduks ERRis, jääks ära eraldi linnatelevisiooni kanali avamine, ei tahtnud Lausing selget vastust anda. "Ei saa nii otse öelda, aga rahaline võit oleks linna jaoks ilmselt miljonites kroonides," nentis ta. "Miks ei võiks ka Tallinna iganädalane saade ERR-is kanda nime „Tallinna Televisioon“,"leidis Lausing.

Allikmaa: valitsus otsustab

Eesti rahvusringhäälingu juhatuse esimehe Margus Allikmaa sõnul on fakt see, et seaduseandja otsustab, kuid sellisel juhul jääb selgusetuks, kuidas seda linnatundi siis käsitleda.

"Rahvusringhääling vastutab 24 tundi ööpäevas selle eest, mis meie kanalil toimub. Selles mõttes kindlasti ei saa selline asi olema nii, et meie anname oma eetri ja keegi tuleb teeb meie eetris mida tahab," välistas Allikmaa praegusel kujul Tallinna saate eetrisse laskmise.

"Kui otsustatakse seadust muuta, siis see tähendab, et toimetusvastutus jääb siiski meile. See on siiski meie poolt tehtud saade ja allub meie toimetuse kontrollile," kinnitas Allikmaa, et linn kuigi palju saate osas dikteerida ei saaks.

"Mina selles mõttes ei lähe kindlasti kaasa nende inimestega, kes näevad, et see saab olema poliitiliselt ühele erakonnale mõeldud saade. Kindlasti mitte ei saa see nii olema," märkis ta.

Sealjuures tekib Allikmaa sõnul hoopis teine küsitavus, sest miks peaks üks linn teistest linnadest rohkem kajastust saama.

"Rahvusringhääling nagu iga teine meediaorganisatsioon peab oma valikutes olema vaba. Kui seaduseandja hakkab ette kirjutama, et saade peab olemast Tallinnast, siis ma küsiksin vastu, et kordi vähem satuvad meediapilti ju näiteks setud. Miks siis mitte ka setud või saarlased ei peaks nõudma oma tundi?" arutles Allikmaa.

"Sellise Pandora laeka avamine, kui seaduseandja hakkab sisse kirjutama teatud tüüpi saateid, siis see on kindel tee, kuidas poliitiliselt hakata ringhäälingut kujundama ja see ei ole õige tee," kinnitas ta.

Konkreetse ettepaneku kohaselt soovib linn, et valitsus täiendaks Eesti rahvusringhäälingu seadust, määrates ringhäälingule ülesande tagada oma programmis pealinna kui Eesti suurima omavalitsuse sündmuste objektiivne kajastamine. Iganädalane saade peaks olema vähemalt tunnipikkune.

Kolib algatuseks internetti

Tallinna TV kontseptsioon on idee järgi oma olemuselt moodne ja paindlik. "See ei peagi olema selline, et paneme otseselt masti püsti või hakkame kaabli kaudu edastama. See on hoopis midagi muud," märkis ta.

Linnatelevisioon on Lausingu kinnitusel praegu käivitamisel sootuks interneti-televisioonina ning see peaks alustama juba 2010. aasta alguses. Täies mahus on siiski plaan Tallinna Televisioon käivitada 2011. aastal kui linn kannab kultuuripealinna tiitlit.

Linnameediat tasub Lausingi optimeerida ka teistel meetoditel. Näiteks lülitades kõik linnaosalehed linnavalitsuse häälekandja ajalehe Pealinn koosseisu selliselt, et igas linnaosas levitatav Pealinn kannaks endas vastava linnaosa lehekülgi.

"Ma usun, et linnameedias leiab teisigi kohti, kus praegu tehakse paralleelselt samalaadset meediatööd ja mida saab ühendada ning saavutada ka kokkuhoid. Kui Raudne ütleb, et linnal pole üldse meediat vaja, siis see on lühinägelik ja vastutustundetu jutt,“ märkis ta.