Alo Streimann pääses Eesti Posti juhatusse suunatud konkursiga
Vaatamata sellele, et Fontes teavitas Eesti Posti eelmist, kesk-erakondliku taustaga nõukogu Streimanni kuritarvitustest firma ja isikliku rahakoti segiajamisel eelmises töökohas Kohtla-Järve Soojuses ning ajakirjanduses ilmusid materjalid selle kohta, kuidas ta nooruses purjuspäi raske autoavarii tegi ja vigastada saanud tütarlapse saatuse hooleks jättis, surus nõukogu ta ikkagi ametisse.
Fontese esindajad on ajakirjandusele väitnud, et Alo Streimanni taust oli teada ja see edastati ka Eesti Posti eelmisele nõukogule. Minu ees on Fontese logoga soovituskiri Eesti Postile, kuid selles pole sõnagi, et Streimann vallandati Kohtla-Järve Soojuse juhatuse esimehe kohalt firma ja isikliku rahakoti segiajamise tõttu.
Kas personaliotsingu firmal on mitu erinevat kandidaatide tutvustamise viisi ja kuidas soovitamise mehhanism töötab?
Täpsutagem – Streimanni pole Kohtla-Järve Soojusest vallandatud. Ta lahkus sellest ametist poolte kokkuleppel. Selle ja ka lahkumise põhjused tegi meie konsultant Eesti Posti nõukogule vestluse käigus teatavaks. Nii on taustainfoga kombeks käituda.
Miks me kandidaadi kohta käivasse kokkuvõttesse kõike kirja ei pane? Lihtsal põhjusel – saame kirja panna ainult seda, mida saame tõestada meie käsutuses olevate objektiivsete andmetega. Sisekontrolli aktide ja muude dokumentidega pole meil võimalik tutvuda. Meie saame kasutada intervjueeritava kandidaadi endiste tööandjate ütlusi.
Taustaintervjuud tehti kolme eelmise tööandjaga. Streimanni puhul olid hinnangud nii tunnustavad kui ka kriitilised. Tõe mõlemad pooled said meie kaasabil teatavaks tehtud Eesti Posti nõukogule, kellele selles kõiges midagi üllatavat polnudki. Nad eelistasid lihtsalt ühte poolt tõest rohkem tähtsustada.
Miks me kõiki oma allikate ütlusi kirja ei pane? Eks ikka selleks, et meil on tihti vaja inimeste käest kellegi kohta taustainfot koguda. Ja olnuks niisugune info nüüd Toomas Kümmeli kätte sattunud konfidentsiaalses memos kirjas, piisanuks sellest, et rikkuda meie võimalus kunagi tulevikus veel kellegi käest avameelset taustainfot saada.
Kas tagantjärele vaadatuna oleks Fontese poolt olnud mõistlik Streimanni kandidatuur hoopis esitlemata jätta. Ja kas tegelikult oleks selline võimalus Fontesel olnud?
Seda on mul veidi raske öelda, aga ilmselt küll. Ilmsem on tegelikult see, et parem olnuks nõukogu plaan läbi näha ja tööst loobuda. Pärast töö vastuvõtmist selgus konsultandile, et nõudmistele vastavaid kandidaate kuigi palju polnudki, sest baaskriteeriumiks oli suurettevõttes (1000 töötajat, käive 500 miljonit krooni) töötamise kogemus juhtival ametikohal.
Siiski otsustas personalikonkursil osaleda 11 kandidaati, kellest Fontes valis välja kolm. Teised kaks polnud professionaalses mõttes halvemad, kuid nõukogu eelistas Streimanni.
Kas kandidaatide valimisel paistis läbi, et Streimanni puhul oli tegelikult tegemist Eesti Posti eelmise nõukogu tellimistööga?
Nii päris öelda ei saa. Kuigi jah, nõukogu soovi saada sellele kohale Keskerakonnale lähedalseisev inimene oleks võinud aimata.
Konsultant pole tellijast täiesti sõltumatu. Avalike konkursside puhul – näiteks Tallinna Sadama peadirektori valikul – oleme ka tellija esindaja selgesõnalise soovi vastaselt keeldunud lisamast nimekirja kandidaate, keda me nõudmistele – näiteks "laitmatu ärialane reputatsioon" – vastavaks ei pea.
Mulle helistavad toimetusse inimesed ja küsivad Streimanni kohta: kuidas on võimalik sellise juhi ühest suurettevõttest teise kulgemine, ilma et tal oleks pahanduste pärast probleeme? Kuidas vastaks sellele Tõnis Arro?
Ega minagi oska. Ja mida tähendab, et pole probleeme? Küllap see olukord on probleemne tallegi. Ma muuseas ei tunne teda isiklikult ega ole temaga kunagi kokku puutunud. Nii et ma ei oska öelda, mida ta tunneb, kui palju üle elab.
Kas ta uue tööpakkumise saab? Raske öelda, meie aktiivsust sel suunal vaevalt eeldada võiks. Aga võimalikku tööpakkumist on talle kaalumas ka üks meie lugupeetud klientidest, kes selles osas meie arvamust küsib.
Nii et Streimanni ootab juba uus hea tööpakkumine?
Ei saa rohkem kommenteerida. Ütlesin vaid, et on neid, kes on valmis sellist pakkumist kaaluma.
Oleme ausad, sellised poliitilise suunitlusega ametissemääramised tekitavad ühiskonnas suuri pingeid ja kujutan ette, et ka personalifirmadel pole kerge. Aga kui asi on nii läbinähtav, nagu Streimanni puhul oli, kas siis sellistel juhtudel kaalub saadav raha tõesti üles firma hea nime?
Kindlasti ei kaalu. Seda ma ütlesingi, et oleks tulnud läbi näha ja loobuda. Loodan ainult, et meie maine on siiski küllalt hea ja kannatab ka selle pleki välja. Poliitiliste määramiste osas olen küsijaga muidugi täiesti nõus. Selles ju kogu probleem ongi.
Mida uus nõukogu nüüd teeb? Viide sellele, et professionaalset abi uue Eesti Posti juhi leidmisel ei vajata, teeb ettevaatlikuks. Üldisemalt arvan, et niikaua, kui nõukogud ei koosne professionaalsetest juhtidest, vaid poliitikutest, jätkubki selline jant ja raiskamine. Raisatakse nii aega kui ka raha ning kõigi osapoolte vaimset energiat, mis võinuks millegi parema peale kuluda.
Märgakem, et mõned positiivsed erandid tähtsate ametikohtade täitmisel siiski on – Eesti Energia, Tallinna Sadam – mõlema puhul meie korraldatud avalikud konkursid.
Neid juhte, kes on professionaalsete ja isikuomaduste tõttu ametisse valitud, poliitilised tõmbetuuled ei puuduta.
Aastatagused arvamused Alo Streimannist
Mida rääkisid Eesti Posti hea käekäigu eest vastutavad inimesed suvel 2002, kui ettevõtte nõu-kogu oli valinud Alo Streimanni juhatuse liikmeks.
Alo Streimann (Eesti Posti endine juht): Personaliotsingu firma Fontes valis mind Eesti Posti juhatuse liikme kohale 25 kandidaadi seast. Loomulikult uuris selline tuntud firma igakülgselt minu tausta. Tean, et nad helistasid ka Eesti Energia finantsdirektorile ja Kohtla-Järve Soojuse nõukogu esimehele Sandor Liivele, kes andis minu kohta väga positiivse iseloomustuse.
Kalev Kaal (Eesti Posti eelmise nõukogu esimees – Keskerakond): Streimann ei eitanud nooruspõlves tehtud autoavariid ja kahetses toona juhtunut siiralt. Streimann saatis Eesti Päevalehele ka vastulause, milles selgitas juhtunut ja avaldas kahetsust.
Nõukogus leidis kinnitust ka see, et Kohtla-Järve Soojuse juhatuse esimehena tekkisid Streimannil mõne kulutuse osas erimeelsused ettevõtte nõukoguga, kuid pooled jõudsid siis kokkuleppele. Samas on eelmised tööandjad – Kohtla-Järve Soojus ja Viru Keemia Grupp – iseloomustanud Streimanni tugeva juhina ning Eesti Posti on pädevad inimesed jätkuvalt teretulnud. Streimanni häid juhiomadusi rõhutas ka personalifirma Fontes.
Kostel Gerndorf (Eesti Posti eelmise nõukogu liige, teede- ja sideministeeriumi endine nõunik): Minul ei ole Eesti Posti juhatuse liikmeks valitud Alo Streimanni suhtes mingit isiklikku seisukohta. Ega ma ometi ei kujunda ajakirjandusest loetu põhjal mingit seisukohta. Ma pean inimesega vestlema, see oleks loomulik.
Küllo Arjakas (Eesti Posti eelmise nõukogu liige, Keskerakonna peasekretär): Kujutan ette, et ajalehtedes ilmunud artiklite valguses küsib Eesti Posti nõukogu Streimannilt mõnede asjade kohta selgitust rubriigis “päevakorra muud küsimused”.
Mida räägiti aasta hiljem, pärast Alo Streimanni lahkumist Eesti Posti juhi kohalt:
Liina Tõnisson (endine majandusminister): Streimanni varasemad patud olid aga nõukogu ja personalifirma asi. (Postimees, 5. september)
